Aastast-aastasse otsitakse Eestis imerohtu, et kuidas küll julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema. Küll tehakse seminare, konverentse ja luuakse erinevaid veebikeskkondi (nt. http://www.aktiva.ee/, Tallinna Ettevõtlusameti kodulehekülg , ettevõtte asutamine Euroopa Liidus liikmesriikides jne). See kõik on vaieldamatult vajalik, aga see ei ole kaugeltki piisav, et inimesed nö. mugavustsoonist välja viia ja ettevõtluse radadele juhatada.
Aga miks mitte astuda julge samm ja motiveerida suur hulk Eesti inimesi täna ettevõtlusega tegelema?! Mis meil selleks vaja on? Ei rohkem ega vähem kui julgeid ettevõtete juhte, kes julgeksid käituda teisiti kui aastakümneid ettevõtluskeskkonnas käitud on.
Ei ole saladus, et ettevõtted on sunnitud koondama oma töötajaid. Seda tehakse vanal kombe kohaselt nii nagu seda alati tehtud on ja nagu seda näeb ette seadus. Kuidas näeks välja uut moodi "koondamine".
Väga lihtne! Ettevõte, kes on sunnitud oma töötajate arvu vähendama tegutseb järgmiselt:
1. Ettevõte pakub igale koondatavale töötajale välja võimaluse, et koondamisrahade täieliku väljamaksmise asemel asutatakse 100% töötaja omandusse kuuluv ettevõte - olgu selle nimeks edaspidi OÜ TöökasMees (enamikel juhtudest siis osaühing).
2. Ettevõte tasub OÜ TöökasMees nõutava osakapitali, kusjuures osa nõutavast osakapitalist võib tasuda mitte-rahalise sissemakena (nt. arvutustehnika, kui töötaja oskuste rakendamine eeldab arvuti kasutamist - võtame näiteks raamatupidaja või IT spetisalisti). Koondamisrahadest arvestatakse maha summad, mis kulusid osakapitali sissemakseks OÜ TöökasMees asutamisel.
3. Ettevõte aitab töötajat kõigi vajalike juriidiliste protseduuride läbiviimisel (põhikirja ettevalmistus, ettevõtte registreerimine jne)
4. Ettevõte sõlmib loodud ettevõttega (OÜ TöökasMees) lepingu, mille alusel OÜ TöökasMees osutab koondatud töötaja oskustega seotud teenuseid Ettevõttele vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele.
5. Peale moodsat "koondamist" on töötaja firma omanik koos nt. vähemalt 2 kuuluise lepinguga oma endise tööandjaga.
Eesmärk on niisiis mitte tekitada palju riiulifirmasid, vaid panna loodavad firmad kohe peale loomist ka tööle läbi selle, et ettevõtted, ostavad oma endistelt töötajatelt vähemalt kahe kuu jooksul teenust sisse. See loob olukorra, kus OÜ TöökasMees teeb paari kuuga läbi praktika, kuidas sõlmida teenuse osutamise lepingut ja esitada arveid.
Maakeeli seletades tähendab pakutud skeem seda, et koondamise asemel lepivad töötaja ja tööandja kokku, et töötaja saab osa "koondamistasust" ettevõtte OÜ TöökasMees näol ja ülejäänu rahas pangakontolo. Teisisõnu - puht rahaliselt inimene ei kaota midagi. Rõhutan siinohal veel kord üle selle, et OÜ TöökasMees kuulub 100% töötajale endale.
Mis on sellise lähenemise plussid?
* esiteks on ettevõtluse arendamiseks Eestis palju mitmekesisemad toetus/arendusprogrammid kui töötute armee jaoks.
* teiseks võimaldab ettevõtte omamine inimese jaoks mugavamalt võtta ette lühiajalisi projekte.
Töösuhte loomine ja katkestamine on täna tunduvalt pikaajalisem protsess kui ettevõtete vahel ärikokkulepete sõlmimine.
* efektiivsuse kasv - inimesed teadvustavad ettevõtte omanikena oma enda aja väärtust tunduvalt rohkem kui palgatöölisena
* ja lõppude lõpuks oleme me kõik juba vähemalt ühe ettevõtte omanikud, mille nimi on "OÜ MinuElu", kus me peame sama moodi tegutsema kui ettevõtjad.
Mis on sellise lähenemise miinused?
Kui aus olla, siis mina ei näe siin märkimismäärseid negatiivseid külgi - enamus inimesi on võimelised õppima selgeks üldised põhimõtted, kuidas ettevõtte toimib.
Võib-olla olen ma liialt optimistlik, aga aeg on küps et teha asju RADIKAALSELT teisiti!
9 comments:
1) Reeglina lähevad esmajoones koondamisele firma kõige kehvemad töötajad.
2) IT alal pole Eestis järjekordse mugava töökoha leidmine teab mis keeruline.
3) Ettevõtluse arendamise toetusprogrammid Eestis nõuavad hullemat paberimäärimist ja omafinantseeringut. Kõigepealt investeerid paarkümmend tonni sellesse, et keegi sulle projekti valmis kirjutaks.
4) Ehk põhimõtteliselt ma aitan töötajal luua firma, millega ta võib sama teenust (sama lähtekoodiga? samade vormidega?) pakkuda ka minu konkurendile? Milleks?
5) Juhul kui töötajal oli üle 5% osalus hakkab maksuamet siirdehindade õigsuse auditit tegema, mis on valus proktoloogia ja põhimõtteliselt ei ole võimalik kohtusse ronimata tõestada, et sa pole maksupettur.
6) Efektiivsuse kasv ühe-mehe-firma loomisel on müüt. Enamus meist vajab mingigi produktiivsuse eksisteerimiseks kontoris istumist ja ümberringi sagivaid inimesi. Kodukontoris tehtud töö kvaliteet on masendav, ka väga helgete peade puhul. Äsja just oli selleteemaline valus kogemus.
siin sa sõidad sisse väitele (ise oled kunagi öelnud, või siis mõni ITL juhtfiguur), et enamus baltikumi it-firmasid on väga väiksed, alla 10 inimesega firmad on ebaefektiivsed, minimaalselt peaks ühes firmas töötama 100 inimest.
Lisaks paar mõtet. Esiteks võiks olla uuel ettevõtjal taskukohane mentor-ettevõtte, kes aitaks raamatupidamise, juriidika ja muudes küsimustest. Et oleks keegi kelle juurde abi saama minna. Ilmselt ei saaks selleks hästi olla koondav ettevõte. Võibolla on selliseid ettevõtteid juba olemas?
Kindlasti olen nõus väitega, et kui inimene töötab enda ettevõttes, siis on ta efektiivsem kui palgatöötaja. Siis ta loeb oma töötunde ja tööd täpsemalt.
Samas see väide ei välista seda, et ühe inimesega ettevõte on ebaefektiivsem kui 10 või 100 inimesega ettevõte. Seda juba sellepärast, et ühe inimesega ettevõtte puhul peab olema see mees või naine rohkem nagu orkester ning paljude asjadega hakkamas saama. Suures ettevõttes on erinevates rollides erinevad inimesed.
Minu meelest väga edumeelne mõte. Miks mitte üritada asju teistmoodi teha ja mitte nii, nagu "alati" on tehtud?
Muideks, mis puutub firmade väiksusesse, siis lugesin hiljuti ühte artiklit, kus väideti, et praeguses majanduskriisi on just väiksematel IT firmadel paremad võimalused. Nimelt nii mõnedki edumeelsed ettevõtted otsivad endale partneriteks väikseid firmasid, kuna need olevat paindlikumad ja ärisoovidele meelsamini vastutulevad. Mine võta siis kinni, mis tõsi on.
Omalt poolt lisaks veel idee palgakärbete asjus. Et miks peaks töötajatel tuimalt palkasid vähendama ja seega nende motivatsiooni kallale minema, kui on vajadus kulusid kokku hoida? Et nii on alati tehtud? Kujutan ette, et kui võtta töötaja palgast ära kokkuhoitav osa ja siduda see firma kasumiga, oleksid inimesed endiselt motiveeritud.. Et kui firma on kasumis, on inimestel palk endine või isegi kõrgem ja kui ei lähe nii hästi, siis pingutatakse püksirihma. Vähemalt inimesed tunnetavad oma panust paremini...
Sellise valiku andmine võiks olla päris edumeelne idee just emotsionaalses plaanis - inimesele antakse (tahtmise korral) väline tõuge minna vanalt töökohalt "edasi" ettevõtjaks, mitte "tagasi" töötuks.
Mingi shanss on väike-ettevõtjana ka oma endise tööandja heaks lepingulisena tööd teha.. kui peaks juhtuma, et mõnes projektis on vaja abikäsi, kes keskkonda ja klienti tunnevad.
Usun, et need, kelle huviks on "mugava töökoha leidmine IT-alal", valiksid koondamise korral nii-ehk-naa rahalise kompensatsiooni ja ei hakkaks oma ettevõttega vaeva nägema.
Idee on õige ja õilis. Usun ka ise sellesse.
Aga...
... neid inimesi kes on vaimult ettevõtjad on veel vähem kui (tipp ja keskastme) juhte. Majandustõusu tingimustes nad ka tihti lahkusid ettevõtetest ja juba lõid iseseisvalt oma firma. Sest konjunktuur oli hea ja tõusu ajal riskid väikesed (eriti mõnedes valdkondades). Tihti jäid alles eee.... "rahulikuma" loomuga töötajad, kes pigem valivad kindla töölepingu kui riskantse ettevõtja tee.
Lõpuks on ikka nii et neid keda sa tahaks alles hoida - need liiguvad ise esimese parema võimaluse tekkimisel (hääletavad jalgadega) ja need kellest sa tahaks lahti saada - ei liigu kuhugi - peksa või palu :D
jah, seal kipub korrelatsioon olema, et suuremates ettevõtetes suurem kasum töötaja kohta. Aga see ei ole reegel. Sõltub, mida sa müüd. Kui müüd inimese töötundi, siis on küll nii, kui aga müüd automatiseeritud teenust, siis on palju näiteid kus kahemehefirmad laineid löövad. is ta oligi... auto24 vist.
Suund on hea!
Oluline on lihtsalt meeles pidada, et vaid 5% inimestest on ettevõtjate eeldustega. Ning et OÜ käitamine eeldab olulisi teadmisi ettevõtlusest. Seega võiks kompanii poolt koondamisel kaasas käia ka ETTEVÕTJA TEST - ning kui inimesel on sobivad EELDUSED ja TEADMISED, siis sel juhul tõesti see OÜ ära teha.
Mõtte suund meeldib mulle väga. Ettevõtja sotsiaalne vastutus ja näljasele õnge andmine, ning kõik see tegelikult mingit lisanduvat rahakulu kaasa toomata. Paljude tänaste kriisivastaste ideede probleem on ju selles, et need tooksid kaasa täiendavat rahakulutamist...
Paraku on meiesuguste jaoks raskeltmõistetav reaalsus see, et suurem osa Eesti koondatutest elab peost suhu ja palgapäevast palgapäevani. Kui nad saavad oma koondamistasu kätte arvutites või OÜ osakapitalis, siis kui nad selle 2-kuulise garanteeritud tellimuse perioodi ajal pole suutnud kliendibaasi tekitada, on neil üür maksmata ja lapsed näljas. Samas kui koondamistasu annaks neile veidi pikema aja uus rahavoog leida - mis ei pruugi muidugi õnnestuda.
Niisiis ma kardan, et puht sellisel kujul ei leidu neid inimesi väga palju, kes seda võimalust kasutaksid. Eesti on paraku väga vaene ja väga vähese sotsiaalse turvalisusega maa.
Post a Comment