Ausalt ja avameelselt IT haridusest

Analüüsid näitavad, et OECD riikides on tervelt 50% viimaste aastakümnetel saavutatud tootlikkuse kasvust tulnud uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtust. Statistikaameti andmetel toodab üks IKT valdkonna töökoht Eestile lisandväärtust 40 000 eurot aastas, mida on kaks korda rohkem kui teised majandusvaldkonnad keskmiselt.

Peale taasiseseisvumist astus Eesti väga pikkade sammudega oma IT lahendustega maailma arenenud riikidele järele olles paljudes valdkondades teerajaja (ID-kaardi kasutuselevõtt ühiskonnas, e-valimised, mobiilparkimine jt). 90ndate alguses ei olnud Eestis tuhandete kaupa haritud IT spetsialiste. Kuidas selline hüpe siis teoks sai? Kõige selle taga olid haritud inimesed, kes küll tollel ajal ei teadnud eriti midagi infotehnoloogiast ja arvutitest, aga olid saanud väga korraliku hariduse loodusteadustes (matemaatika, füüsika, mehhaanika, keemia). Selle hariduse baasilt õpitigi käigu pealt selgeks ka IT valdkonna põhitõed.

Maailm meie ümber aga areneb edasi ning konkurentsis püsimiseks peavad nii ettevõtted kui riikide majandused üha kiiremini leidma võimalusi olla oma tegevuses senisest veelgi kiirem ja efektiivsem. Infotehnoloogial on selles mängus võtmeroll. Eestist oleks väga rumal jätta see võimalus ja loodud edumaa kasutamata!

Kogu mängu juures on aga kolm takistust, mis meie ilusad plaanid nurjata võivad. Esiteks kasutatakse IT lahendusi tagasihoidlikult – tööharjumuste muutmine on ju alati raske ja aeganõudev ning mugavam on ju jätkata nii nagu siiani tehtud on. Teiseks tänaste tööprotsesside ja tegevuste automatiseerimine IT abil – tänaste töörutiinide automatiseerimine ei taga ettevõtetele veel konkurentsieelist, mis saavutatakse alles siis kui lisaks infotehnoloogi kasutamisele muudetakse oluliselt ka tööprotsesse. Kolmandaks takistab meid juba täna IT spetsialistide nappus, kes neid innovatiivseid IT lahendusi looksid ja töös hoiaksid.

Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud info- ja kommunikatsioonivaldkonna kõrgharidusest jättes tähelepanuta erialakoolid, põhikoolid ja gümnaasiumid, huvialakoolid. Veelgi enam - vähe tähelepanu on saanud ka IT spetsialistide täiendkoolitus, teiste erialade (arstid, ehitajad jne) IT alane koolitus ja kahjuks ka kogu elanikkonna üldine IT alane harimine.

Me oleme tänaseks olukorras, kus alla veerandi (24,6%) Eesti rahvastikust moodustavad noored (7-26. aastased), veel 1990. Aastal oli see osakaal 28%. Aastaks 2017. on selles vanuserühmas võrreldes tänasega ligi 45 000 noort vähem. Vähem noori tähendab ka vähem tipptehnoloogiat tundvaid ja oskavaid spetsialiste. Seda loomulikult juhul, kui me midagi ette ei võta ja samamoodi jätkame.

Küsige oma tuttavatelt põhikooli või gümnaasiumiõpilastelt paljud neist soovivad peale kooli lõpetamist tegeleda tehniliste aladega, mis nõuavad matemaatika ja füüsika tundmist. Info- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) külastab igal aastal koole üle Eesti ja kahjuks ei tõuse saalis just väga palju käsi tehnoloogiaerialade kasuks. Milles siis asi, kas Eesti noorte pea ei võta matemaatikat?! Vastupidi. OECD poolt regulaarselt korraldatav PISA uuring (15-astaste noorte seas üle maailma) näitab, et Eesti õpilased on matemaatika võimete osas keskmiselt märkimisväärselt üle OESD keskmise. Täppis- ja loodusteaduste tundmisel on Eesti õpilased võrreldes oma eakaaslastega suisa maailma esiviisikus. Kõige selle juures on aga üks konks – vaatamata sellele, et keskmiselt (tugevate, keskmiste ja nõrkade teadmistega õpilased kokku) oleme tublid tegijad, siis suhtarvult on tugevaid matemaatika oskajaid meie noorte seas võrreldes teiste riikidega häbiväärselt vähe. Kõige tugevamad noored matemaatikud on pärit sellistest riikidest nagu Singapur, Korea, Jaapan ja Soome. Ärevuseks annab alust seegi, et võrreldes PISA 2006. aasta uuringuga on märgata Eesti õpilaste teadmiste nihet matemaatikas madalamate saavutustasemete poole.

Heakene küll, oletame, et reaalainete õpetajatel on käed jalad tööd täis, et tagada kõigile õpilastele ühtlane teadmiste tase. Kuidas on lood huviharidusega – kas lastel on võimalik õppida informaatikat, matemaatikat, keemiat või füüsikat huvialakoolides? Täna õpib huvikoolides ligikaudu 68 000 õpilast, neist ainult 1,1% õpivad tehnilisi erialasid (40% tegeleb spordiga, 38% kunsti ja muusikaga, lisaks veel loodus ja üldkultuuriga seotud õppekavad). Huvikoolides tehnika erialasid õppivate laste osakaal on viimaste aastatega märkimisväärselt vähenenud, jäädes täna 760 õpilase juurde.

Ronime haridusredelit mööda ülesse ja vaatame, kas pilt on muutub paremaks peale põhihariduse omandamist. Põhiharidus käes on noorel 2 valikut: ametit õppima või jätkata haridusteed gümnaasiumis.

2010/11 õppeaastal asus IT ja kommunikatsioonierialasid peale põhikooli lõppu õppima 1300 noort ehk ainult 11% kõigist noortest, kes otsustasid peale põhikooli ametit õppima minna. Kutsehariduse katkestamise poolest on erialadest esikohal arvutiteaduse erialad, kus veerand õpilastest ei vii lõpule oma õpinguid. Paljud neist küll jätkavad oma haridusteed, aga juba mõnel teisel erialal. Nii on viimastel aastatel ametikoolides IKT erialadel lõpetanud ligikaudu 700 spetsialisti. Gümnaasium või ametikool lõpetatud, järgneb valik, kas minna edasi õppima kõrgkooli või asuda tööle. Arvutiteaduste erialadele võetakse igal aastal kõrgkoolidesse vastu ligikaudu 1400 uut üliõpilast. Kõrghariduse erinevatele tasemetele õppima asujaid oli tänavu suvel 18400. Siinkohal jõuame taas kord tagasi reaalainete ja matemaatika juurde. Kõrgharidustasemel õppima asumist loodus- ja täppisteaduste valdkondades piirab vähene reaalainetes sooritatud riigieksamite hulk. Käesoleval aastal riigieksamit teinud õpilastest valis ühena riigieksamitest matemaatika vaid 22,2% noortest!

Palju on räägitud matemaatika muutmisest kohustuslikuks riigieksamiks. Kuid alles ülejärgmisel sügisel gümnaasiumi astuvale õpilasele toob uus õppekava kaasa kohustusliku riigieksamina matemaatika eksami.

Viimaste aastate jooksul on arvutiteaduste lõpetajate arv jäänud 500-550 spetsialisti vahele. Seega üldistatult võib öelda, et antud erialale õppimaasunutest lõpetab alla poole (viimaste aastate statistika põhjal 43-46%).

Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on õpingute katkestamine tase kõige kõrgem võrreldes teiste valdkondadega. Kui keskmiselt katkestab oma kõrghariduse omandamise 14-15% õppima asunutest, siis loodusteaduste valdkonnas jätab õpingud pooleli ligikaudu 20% üliõpilastest. Arvud arvudeks, aga see keskmisest suurem 5% tähendab Eestile igal aastal ligikaudu 125 tippspetsialisti kaotamist loodusteaduste erialadel.

Siin me jõuamegi taas kord reaalainete õpetamise kvaliteedini põhikoolis ja gümnaasiumis. Loodusteadustes väljalangemise üheks peamiseks põhjuseks on raskused reaalainetega kutsekooli ja kõrgkooli õppekavas.

Euroopa Komisjon jälgib lõpetajate arvu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas tuhande 20-29 aastase elaniku kohta. Pilt, mis antud ülevaatest avaneb, ei anna hetkel kahjuks alust loota, et Eesti suudaks tänase hariduspoliitika juures jääda lähikümnenditel Euroopas ja maailmas uute tehnoloogiate juurutamisel ja loomisel jätkuvalt eestvedajaks.

Kas õppimine lõpeb ameti- või kõrgkooli lõpetamisega? Loomulikult peaks teadlik uute teadmiste ja oskuste omandamine käima inimesega kaasas kogu elu. Siinkohal on aga Eesti pilt võrreldes Euroopa ja maailma tippudega üsna nukker. Tõesti, võrreldes Euroopa keskmisega, kus 9,1% elanikkonnast vanuses 25-64 eluaastat on regulaarselt kaasatud koolitustesse ja treeningutesse, on Eesti olukord veidi parem (10,5%). Samas kui me vaatame Skandinaavia riike, siis näeme süsteemset elukestvat õpet (20-30% elanikkonnast osaleb regulaarselt koolitustel).

Ilma loodus- ja täppisteaduste hariduse kvaliteedi ja haritud spetsialistide arvu kiire kasvuta ei suuda Eesti lähi-kümnendil saavutada riigi konkurentsivõime kasvu. Arengufondi poolt loodud „Eesti majanduse stsenaarium 2018“ mudeli järgi tähendab see Eesti majandusele kaldumist „Lõuna-Soome“ stsenaariumi teele, mis tähendab odavusel põhinevat majandusmudelit ja kapitalipuudust.

Kas meil on juba hilja midagi ette võtta? Aeg liigub halastamatult ja kui me lähiaastatel põhimõttelisi muudatusi haridussüsteemi sisse ei vii, siis võime unistuse Eestist kui edukast uue tehnoloogia juurutajast ja arendajast sinnapaika jätta. Väikse riigina räägib meie kasuks võimekus kiiresti ellu viia suuri ja olulisi muudatusi. Iseasi, kas me tahame ja suudame omavahel kokku leppida.

Siinkohal kutsun ma ülesse juba alustatud töö korralikult lõpule viima. Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja teadusministeerium sõlmisid juba 2009. aastal kokkuleppe Eesti haridusstrateegia (2012-2020) koostamiseks, kus kirjeldati Eesti hariduse viite väljakutset. See süsteemne töö tuleb aluseks võtta ja viia konkreetsete otsusteni ja tegevusteni juba 2012/13 õppeaastast.

IT ettevõtteid tuleks kaasata huvikoolide õppekavade koostamisse ning tegevusse. Iga vähegi tegus IT ettevõte võiks alates 2012/13 õppeaastast võtta enda kanda paaris huvikoolis tehnika- ja arvutierialade õpetamise. Huvitavaid asju, mida õpetada on infotehnoloogia vallas kuhjaga.Kutsehariduses on oluliseks probleemiks kutsekoolide tasemete erinevus. Osadel koolidel puudub selge arusaam, kelle jaoks nad IKT spetsialiste koolitavad. Algaval õppeaastal tuleb viia läbi ametikoolide IKT õppekavade akrediteerimine, et selgitada välja konkurentsivõimelised õppekavad. IT erialade kutsestandardi põhjal ootavad rakendamist kutseeksamid , et tagada IT kutseharidusele nö. miinimumtase, mida peavad tagama kõik IT erialasid õpetavad koolid. IKT kutsehariduse erialade õppeaeg tuleb kvaliteedi tagamiseks viia 4 aastani.

Selleks, et vähendada väljalangevust kõrgkoolidest, tuleb saavutada sisuline side ettevõtete ja ülikoolide vahel, et motiveerida üliõpilasi haridusteed jätkama. Ühelt poolt tuleb IT ettevõtetel omavahel sõlmida kokkulepe, et esimese ja teise kursuse tudengeid ei võeta tööle üle 30% töökoormusega, et tagada üliõpilaste fookus õppimisele esimestel aastatel, kus väljalangemise protsent on kõige kõrgem. Teisalt jälle tagada tudengitele reaalne eriala töökogemus juba esimestel aastatel, et näidata reaalset eriala perspektiivi läbi konkreetse töö.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetav „IKT programm“ vajab kiiret käivitamist. Ainuüksi EITSA kaudu peaks selle programmi rakendusprogrammi raames suunatama kõrgkoolide IKT erialade koolituse toetuseks aastatel 2011-2015 ligi 5 miljonit eurot.

Laiemat positiivset ühiskondlikku fooni aitavad luua „Ole Kaasas“ laadsed koolitusprojektid, , et tagada pidev uue tehnoloogia ja IT teenuste süsteemne koolitus elanikkonna gruppidele, kes vajavad tuge uute IT lahenduste tundmaõppimisel.

Riikide majandusvõimekus sõltub üha enam tippspetsialistide olemasolust ja riigi elanike soovist käia ajaga kaasas ning areneda läbi õppimise. Meie laste soov või soovimatus võtta ette ka esmapilgul keeruliste erialade õppimine algab kodust ja esimesest kooliastmest. Keskenduda tuleb kõigile haridustasemetele, mitte ainult kõrgharidusele. Aeg pikkadeks ja mahukateks analüüsideks on otsa saamas, kui me tahame muuta Eestit teadmuspõhise majandusega maaks, tuleb reaalseid muutusi haridussüsteemis teha kohe!

Arvamusartikkel Postimehes (5. septembril 2011)

Eesti kui arenduskeskus - mis see meile annab?

Sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri loomine on jõudmas lõpusirgele, jäänud on oodata veel paari otsuskogu lõpliku kinnitust, et Tallinnas saaks 2012. aastal alustada tööd Euroopa IT Agentuur. Vastavasisulise otsuse võttis 5. juulil vastu ka Euroopa Parlament. Aastatepikkused läbirääkimised ja lobby on Eesti jaoks vilja kandnud ja tõestanud järjekordselt, et esmapilgul kättesaamatud eesmärgid on järjepideva pingutuse ja koostöö puhul ka saavutatavad.

Enne kui küsida, millist kasu toob Eestile agentuuri paiknemine Tallinnas on selguse mõttes kasulik veelkord vaadata otsa, mille eest loodav asutus vastutab.

Agentuur hakkab oma igapäevatöös seisma Schengeni-ala infosüsteemide arendamise ja haldamise eest. Sellesse nimekirja kuuluvad Schengeni infosüsteem (SIS II), viisainfosüsteem (VIS), EURODACi ja teised vabaduse ja turvalisuse ala IT-süsteemid.

Tallinnas hakkab alguses paiknema ainult eeltoodud süsteemide arendamine, mitte igapäevane haldamine. Teisisõnu, täna juba olemas olevad tehnilised süsteemid jäävad Strasbourgi (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varusüsteemid Sankt Johann im Pongaus’e (Austria).

Eestile on IT agentuuri loomine kindlasti märgilise tähtsusega. See näitab järjekordselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete tunnustust Eestile kui kohale, kuhu rajada IT ja telekommunikatsiooni valdkonna arenduskeskus. Olemasolevale nimekirjale: NATO Küberkaitsekeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence), Skype ja Playtech arenduskeskused lisandub nüüd ka IT-agentuur.

Järgmisel aastal tööd alustava agentuuri puhul (nii nagu ka teiste rahvusvaheliste keskuste puhul Eestis) ei tohi alahinnata tõsiasja, et IT-agentuuri tulevad tööle paljude riikide tippspetsialistid. Eesti IT-tööstuse jaoks on kindlasti oluline see suhtevõrgustik, mis tekib IT-agentuuri ümber. Maarjamaa IT-spetsialistidel on lisaks tehnilistele teadmistele maailmas läbi löömiseks hädavajalik omada veel kahte asja: rahvusvahelisi sidemeid ja kontakte üle kogu maailma ning töökogemust rahvusvahelises organisatsioonis. Kogemused ja kontaktid on sama olulised kui tipptasemel haridus.

Eesti IT-sektoril oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest. Ühelt poolt on põhjuseks asjaolu, et Maarjamaa parimatele poegadele on ka Eestis pidevalt põnevat ja väljakutsuvat tööd leidunud. Teisalt ei ole Eesti IT-ettevõtetel olnud enesekindlust ja järjepidevust Brüsseli struktuuride ja poliitika selgeks tegemisel. IT -agentuuri tulekuga Eestisse avaneb võimalus otse kodus õppida töö käigus, kuidas Euroopa Liidu IT-poliitika loomine ja elluviimine toimub ning millised on need valdkonnad, kus me oskame ja tahame kaasa rääkida.

IT-agentuuri taotlemine näitas meile kätte osad karid, mille otsa võime komistada, kui soovime järjekordse arenduskeskuse loomist Eestisse – lennuliinide arv ja tihedus Tallinnast Euroopa sõlmpunktidesse, heal tasemel rahvusvaheline haridus kõigis haridustasemetes. Samuti on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks jätkuvalt keeruline tippspetsialistide tööle toomine väljastpoolt Eestit.

Eesti unikaalsus Euroopas ja maailmas on vaieldamatult võime kiiresti ellu viia reforme. Kiirete muudatustega on alati käsikäes käinud ka uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on meil võimaldanud nii mõnegi reformi puhul võtta ühe sammu asemel mitu sammu korraga.

Seda kogemust ja oskust peame aga, vaatamata oma tagasihoidlikkusele, senisest julgemini müüma ka teistele riikidele. Ettevõtete ja organisatsioonide arenduskeskuste asukohta planeeritakse pikaajaliselt. Selleks, et Eestis alustaks järgmiste aastate jooksul tööd veel mitmeid info- ja telekommunikatsiooni valdkonna rahvusvahelisi arenduskeskusi tuleb luua soodsad tingimused (majanduslikult, logistiliselt, hariduse vaates jne).

Promises, promises!

Sügisel New-York's olles käisin ka Broadway'l vaatamas Neil Simon'i, Burt Bacharach'i ja Hal David'i muusikali "Promises, promises!". Nüüd pool aastat hiljem on selle muusikali pealkiri ka Eestis taas kord aktuaalseks muutumas.

Möödunud nädalavahetusel pidasid mitmed erakonnad oma kongresse, kogusid vms. Eks ikka selleks, et kinnitada oma lubadused valijatele ja hüüda välja kes on need väljavalitud, kes lubadusi lähevad ellu viima.

Valimisprogrammid on erakondadel üpris mahukad ja täis suurt hulka lubadusi. Vaatasin suuremate erakondade valimisprogrammid läbi, et leida mida siis parteid lubavad järmise 4 aasta jooksul korda saata IT valdkonnas või IT abiga.

Kokkuvõtlik dokument sai liiga pikk, et seda blogisse postitada - seetõttu koondasin lubadused ühte kirjatükki kokku, mille saad laadida siit.

Kellel huvi, siis ka 2007. aasta lubadused on kenasti talletatud siin.

Mida õpetaja Laur meile öelda tahtis ...

Aastas on 2 päeva, mis tähistavad meie jaoks uut algust - 1. jaanuar ja 1. september. Kui jaanuari esimene päev on hetk, mil vaadatakse uude aastasse ja antakse endale ja teistele lubadusi enda muutmise osas, siis 1. september on verstapost, mis tähistab õppimise algust. Maailmas on vähe riike, kus esimest koolipäeva või kooliaasta algust tähistatakse riigilipu heiskamisega!

Õpetaja Laur ütles Tootsile: “Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee ise.” See tähendab, et õppimise juures ei ole niivõrd oluline kui palju ja kiiresti Sa õpid, vaid see, kas õpitu Sulle kohale jõuab ja kas Sa seda hiljem kasutada oskad.

Septembri esimene päev on selleks, et korraks mõelda nende lihtsate õpetuste üle, mida me ikka ja jälle unustama kipume. Õppimiseks ei ole kunagi valet aega, nii nagu ei ole oluline palju Sa täna õpid - kui Sa ei leia täna aega, et lugeda tund aega raamatut, siis loe kasvõi 15 minutit, kui Sul ei ole aega, et trenni minna, siis tee kasvõi väike trenn kasutades lifti asemel treppi.

Täna saadavad oma lapse esimesse koolitundi 17 microlinklast. Juba tuttava kooliraja võtavad ette 61 koolijutsi. Lisaks veel kümned microlinklased, kes jätkavad täna oma kooliteed ülikoolis, keeltekoolis, golfiplatsil, trennis, kunstiringis, perekoolis ja kõigis teistes kohtades, kus uusi teadmisi ja kogemusi saab.

Ja nagu ka eelmistel aastatel, nii ei väsi ma ka sellel aastal Sulle meelde tuletamast, et kui Sa sõidad täna õhtul autoga koju, siis võta palun ülekäigu raja ees hoog maha ja lase lapsed (ja mitte ainult lapsed :-) üle tee – ja seda mitte ainult täna, ka homme ja edaspidi. Ka see on õpetamine ja õppimine! Sina näitad eeskuju - mõni teine autojuht õpib Sinu käitumisest.

Veel kord head uut aastat Sulle ja kõigile Sinu pereliikmetele!



Enn

... kellel seisab täna ees raamatutele ja vihikutele paberite ümber panemine ja uute 1. ja 6. klassi õpikute sirvimine

Mida tähendab eurole üleminek IT süsteemidele

Kas ja millal õnnestub Eestil üle minna eurole selgub alles 18. juunil kui Euroopa Ülemkogu arutab Eesti sobivust euroalale ning 6. juulil kogunev Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga.

Sellele kõigele eelnevad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpanga korralised hindamised märtsi-aprillis.

Lisaks rahatähtede vahetusele tuleb euroalaga liitumisel teha ka hulgaliselt muudatusi IT süsteemides alates raamatupidamisprogrammidest ja lõpetades kassasüsteemide ja veebipoodidega. Paljudele on kindlasti veel üsna segane, mis siis ikkagi juhtuma hakkab ja millal?

Vastuseid nendele küsimustele annab 19.02.2010 toimuv ITL'i ja Rahandusministeeriumi ühisseminar.

Lisainfot leiad ka:

http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.jsp

http://www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/

http://www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/euro/kkk-e.html

Populaarteaduslikult ITL-st

Millal Sa viimati arvutit kasutasid? Tund aega tagasi, eile, eelmisel nädalal? Selline küsimus tundub paljude jaoks täna juba kohatu. Arvutid ja kõik sellega seotud imbub päev-päevalt märkamatult üha enam meie igapäevastesse toimetustesse. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon on sõnapaar, mis võtab kokku suurema osa põnevatest asjadest nagu arvuti, interneti, portaalid, Skype, Facebook.

Suur osa Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes tegelevad infotehnoloogia toodete loomise ja pakkumisega on koondunud Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL). Nii nagu iga teine vabatahtlik ühendus või organisatsioon on ka ITL ehitatud ülesse tuginedes ettevõtete valmisolekule teha koostööd ja soovile koos saavutada midagi enamat kui üksik ettevõte eraldiseisvalt suudaks.

Mida IT ettevõtted koos tahavad ellu viia?

Kõigi IT ettevõtete kõige olulisemaks varaks on targad ja andekad töötajad – seetõttu on ka ITL’i üheks olulisimaks eesmärgiks IT sektori tööjõud ja haridus. IT Akadeemia on initsatiiv, mis võimaldab juba loodetavasti lähiaastatel parandada märgatavalt Eesti IT kõrghariduse kvaliteeti läbi Eesti kõrgkoolide tihedama koostöö ja välislektorite ning üliõpilaste Eestisse toomise.

Iga spetsialist soovib kindlasti oma igapäevatöös teha huvitavat ja arendavat tööd. Kahjuks on Eesti liialt väike oma majanduselt, et pakkuda kõigile spetsialistidele aastateks huvitavat tööd. Infotehnoloogia on valdkond, kus üha üha vähem mängib rolli, kust riigis Su ettevõte on loodud, vaid see, millist uudset ja kasulikku toodet Sul pakkuda on. Teisisõnu on Eesti IT ettevõtete jaoks kõik eeldused olemas, et müüa oma tooteid ja teenuseid ka väljaspoole Maarjamaad. ITL’i lähiaastate prioriteediks on IT ettevõtete ekspordivõime suurendamine sh. rahvusvahelised kontaktid, müük ja turundus.

Kolmas valdkond, mis meie arvates sialdab endas suurt potentsiaali Eesti majanduse jaoks on infotehnoloogia laialdasem kasutamine teistes valdkondades (nt. masina-, tekstiilitööstus, turism, ehitus jne). Euroopa Liidu statistika järgi tuleb üle 50% EL riikide majandusharude efektiivsuse kasvust tuleb just tänu IT lahenduste rakendamisele. ITL on võtnud enda eesmärgiks senisest tunduvalt enam pöörata tähelepanu koostööle teiste tööstusharudega, et tõsta tööstusharude teadlikkust IKT kasutusvõimalustest.

ITL ei piirdu oma ettevõtmistes ainult hariduse, ekspordi ja koostööga teiste majandusharudega. Eeltoodud tegevustega sama olulisel kohal on ka laste- ja noorte turvalisuse tagamine internetis ning keskkonnasäästlike IT lahenduste alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas.

Eesti IT ettevõtete prioriteediks on samuti Eesti infoühiskonna jätkuv areng ja Eesti IT alase kõrge maine hoidmine ning kasvatamine. Üks lähiaastate olulisemaid otsuseid selles valdkonnas on Euroopa Liidu IT Agentuuri loomine. Eesti on avaldanud soovi saada antud agentuuri asukohamaaks. IT agentuuris tööle hakkavad 120 inimest tulevad erinevatest EU liikmesriikidest ja toovad Eestisse kaasa oma kogemused ja teadmised.

Eesti IT sektorile mõjuks selline otsus väga positiivselt, see suurendab rahvusvaheliste IT suurfirmade huvi Eesti vastu ja annab meile võimalus mõjutada rohkem Euroopa IT valdkonna otsuseid.

Innovatsioon ei saa algust mitte üksikinimesest, vaid eelkõige sellest, kui inimesed üksteist usaldavad ja koostööd teevad. Pole palju edukaid äriideid, kus üksik inimene oleks hea idee välja mõeldnud ja ellu viinud – pigem sünnib midagi head ja erilist sellest, kui kellegi hea idee hakkab koostöös teistega arenema ja kasvama. Viimane aeg on ühendada jõud, sest vastasel korral jääme me globaalsel turul nurkasurutuks ning me ei suuda eristuda teistest maailma ettevõtetest.

Rohkem usaldust ja koostööd. Ka konkurendiga tasub ju koostööd teha, sest siis on lõpuks tulemus kõigi jaoks märgatavalt parem kui üksi tegutsedes.

Eesti Päevalehe lisa "XXI sajandi ettevõtja abimees - IKT kõigile" veebruar 2010
Väljaandja: PublishingHouse

Monoloog magava microlinklasega

(Tornikella 12 kellalööki)

Kasksteist kellalööki – käes on südaöö. Hetk, mil üks päev lõpeb ja teine alguse saab. Sa oled juba mitmeid tunde tagasi oma mailibox’i kinni pannud, lastele unejutu ära lugenud, kaasale head ööd musi andnud ja magad magusat und.

On asju, mida ei saa Sulle e-mailis kirjutada või koosoleku laua taga öelda, aga praegusel kesköötunnil lausutud mõtted leiavad tee läbi unenägude Sinuni.

Must ja valge, külm ja soe, ilus ja kole, soolane ja magus, kasum ja kahjum – need kõik on äärmused. Me elame oma elu äärmuste vahel – püüeldes kogu aega selle otsa poole, mis meile tundub õige, sattudes vahel ka hoopiski teise äärde – kuhu teed me ei otsinud.

Kas oled märganud, et inimesed kipuvad äärmustes muutuma – kaaslane, kes on päiksepaistelisel päeval teiste vastu sõbralik ja hea muutub vihmase ilmaga õeldaks torisejaks!? Äärmused toovad meie juures välja lummavad ja samas ka eemaletõukavad jooned. Mine kaaslasega vihmase ilmaga matkale ja Sa õpid tema tõeliselt palet tundma nii heas, kui vahest ka halvas.

Mäletad selle aasta raskeid otuseid? Sina ei muutunud! Olid selline nagu ikka – alati valmis pingutama ja teisi toetama. Sa võid enda üle uhke olla, et just Sina oled üks nendest matkalistest, kellel teiste jaoks alati hea sõna varuks ja kes alati teoga toetab ning ei lase vihmal end häirida.

Tead, mida ma Sinu juures kõige enam imetlen? Positiivsust. PO-SI-TIIV-SUST. Eriti just neid hetki kui Sa peale pikka ja väsitavat koosolekut püsti tõused, võtad oma arvuti kaenlasse ja ütled: „Teeme ära! Andke natuke aega – küll me hakkama saame!“. Ma ei tea, kust Sa võttad selle energia ja positiivsuse? Aga see on nakkav.

Äärmused tulid ja tulevad meie ellu ikka ja jälle – me ei tea millised need on, aga me saame valida kellega koos neid vastu võtta.

Usalda teisi microlinklasei enda ümber! Nemad usaldavad Sind!

Ja ära unusta oma kõige olulisemaid energiaallikat – oma peret, sõpru!

Ka minul on aeg minema hakata. Homme päev juba ootab ...

16. detsembril 2009