Sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri loomine on jõudmas lõpusirgele, jäänud on oodata veel paari otsuskogu lõpliku kinnitust, et Tallinnas saaks 2012. aastal alustada tööd Euroopa IT Agentuur. Vastavasisulise otsuse võttis 5. juulil vastu ka Euroopa Parlament. Aastatepikkused läbirääkimised ja lobby on Eesti jaoks vilja kandnud ja tõestanud järjekordselt, et esmapilgul kättesaamatud eesmärgid on järjepideva pingutuse ja koostöö puhul ka saavutatavad.
Enne kui küsida, millist kasu toob Eestile agentuuri paiknemine Tallinnas on selguse mõttes kasulik veelkord vaadata otsa, mille eest loodav asutus vastutab.
Agentuur hakkab oma igapäevatöös seisma Schengeni-ala infosüsteemide arendamise ja haldamise eest. Sellesse nimekirja kuuluvad Schengeni infosüsteem (SIS II), viisainfosüsteem (VIS), EURODACi ja teised vabaduse ja turvalisuse ala IT-süsteemid.
Tallinnas hakkab alguses paiknema ainult eeltoodud süsteemide arendamine, mitte igapäevane haldamine. Teisisõnu, täna juba olemas olevad tehnilised süsteemid jäävad Strasbourgi (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varusüsteemid Sankt Johann im Pongaus’e (Austria).
Eestile on IT agentuuri loomine kindlasti märgilise tähtsusega. See näitab järjekordselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete tunnustust Eestile kui kohale, kuhu rajada IT ja telekommunikatsiooni valdkonna arenduskeskus. Olemasolevale nimekirjale: NATO Küberkaitsekeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence), Skype ja Playtech arenduskeskused lisandub nüüd ka IT-agentuur.
Järgmisel aastal tööd alustava agentuuri puhul (nii nagu ka teiste rahvusvaheliste keskuste puhul Eestis) ei tohi alahinnata tõsiasja, et IT-agentuuri tulevad tööle paljude riikide tippspetsialistid. Eesti IT-tööstuse jaoks on kindlasti oluline see suhtevõrgustik, mis tekib IT-agentuuri ümber. Maarjamaa IT-spetsialistidel on lisaks tehnilistele teadmistele maailmas läbi löömiseks hädavajalik omada veel kahte asja: rahvusvahelisi sidemeid ja kontakte üle kogu maailma ning töökogemust rahvusvahelises organisatsioonis. Kogemused ja kontaktid on sama olulised kui tipptasemel haridus.
Eesti IT-sektoril oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest. Ühelt poolt on põhjuseks asjaolu, et Maarjamaa parimatele poegadele on ka Eestis pidevalt põnevat ja väljakutsuvat tööd leidunud. Teisalt ei ole Eesti IT-ettevõtetel olnud enesekindlust ja järjepidevust Brüsseli struktuuride ja poliitika selgeks tegemisel. IT -agentuuri tulekuga Eestisse avaneb võimalus otse kodus õppida töö käigus, kuidas Euroopa Liidu IT-poliitika loomine ja elluviimine toimub ning millised on need valdkonnad, kus me oskame ja tahame kaasa rääkida.
IT-agentuuri taotlemine näitas meile kätte osad karid, mille otsa võime komistada, kui soovime järjekordse arenduskeskuse loomist Eestisse – lennuliinide arv ja tihedus Tallinnast Euroopa sõlmpunktidesse, heal tasemel rahvusvaheline haridus kõigis haridustasemetes. Samuti on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks jätkuvalt keeruline tippspetsialistide tööle toomine väljastpoolt Eestit.
Eesti unikaalsus Euroopas ja maailmas on vaieldamatult võime kiiresti ellu viia reforme. Kiirete muudatustega on alati käsikäes käinud ka uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on meil võimaldanud nii mõnegi reformi puhul võtta ühe sammu asemel mitu sammu korraga.
Seda kogemust ja oskust peame aga, vaatamata oma tagasihoidlikkusele, senisest julgemini müüma ka teistele riikidele. Ettevõtete ja organisatsioonide arenduskeskuste asukohta planeeritakse pikaajaliselt. Selleks, et Eestis alustaks järgmiste aastate jooksul tööd veel mitmeid info- ja telekommunikatsiooni valdkonna rahvusvahelisi arenduskeskusi tuleb luua soodsad tingimused (majanduslikult, logistiliselt, hariduse vaates jne).
Enne kui küsida, millist kasu toob Eestile agentuuri paiknemine Tallinnas on selguse mõttes kasulik veelkord vaadata otsa, mille eest loodav asutus vastutab.
Agentuur hakkab oma igapäevatöös seisma Schengeni-ala infosüsteemide arendamise ja haldamise eest. Sellesse nimekirja kuuluvad Schengeni infosüsteem (SIS II), viisainfosüsteem (VIS), EURODACi ja teised vabaduse ja turvalisuse ala IT-süsteemid.
Tallinnas hakkab alguses paiknema ainult eeltoodud süsteemide arendamine, mitte igapäevane haldamine. Teisisõnu, täna juba olemas olevad tehnilised süsteemid jäävad Strasbourgi (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varusüsteemid Sankt Johann im Pongaus’e (Austria).
Eestile on IT agentuuri loomine kindlasti märgilise tähtsusega. See näitab järjekordselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete tunnustust Eestile kui kohale, kuhu rajada IT ja telekommunikatsiooni valdkonna arenduskeskus. Olemasolevale nimekirjale: NATO Küberkaitsekeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence), Skype ja Playtech arenduskeskused lisandub nüüd ka IT-agentuur.
Järgmisel aastal tööd alustava agentuuri puhul (nii nagu ka teiste rahvusvaheliste keskuste puhul Eestis) ei tohi alahinnata tõsiasja, et IT-agentuuri tulevad tööle paljude riikide tippspetsialistid. Eesti IT-tööstuse jaoks on kindlasti oluline see suhtevõrgustik, mis tekib IT-agentuuri ümber. Maarjamaa IT-spetsialistidel on lisaks tehnilistele teadmistele maailmas läbi löömiseks hädavajalik omada veel kahte asja: rahvusvahelisi sidemeid ja kontakte üle kogu maailma ning töökogemust rahvusvahelises organisatsioonis. Kogemused ja kontaktid on sama olulised kui tipptasemel haridus.
Eesti IT-sektoril oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest. Ühelt poolt on põhjuseks asjaolu, et Maarjamaa parimatele poegadele on ka Eestis pidevalt põnevat ja väljakutsuvat tööd leidunud. Teisalt ei ole Eesti IT-ettevõtetel olnud enesekindlust ja järjepidevust Brüsseli struktuuride ja poliitika selgeks tegemisel. IT -agentuuri tulekuga Eestisse avaneb võimalus otse kodus õppida töö käigus, kuidas Euroopa Liidu IT-poliitika loomine ja elluviimine toimub ning millised on need valdkonnad, kus me oskame ja tahame kaasa rääkida.
IT-agentuuri taotlemine näitas meile kätte osad karid, mille otsa võime komistada, kui soovime järjekordse arenduskeskuse loomist Eestisse – lennuliinide arv ja tihedus Tallinnast Euroopa sõlmpunktidesse, heal tasemel rahvusvaheline haridus kõigis haridustasemetes. Samuti on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks jätkuvalt keeruline tippspetsialistide tööle toomine väljastpoolt Eestit.
Eesti unikaalsus Euroopas ja maailmas on vaieldamatult võime kiiresti ellu viia reforme. Kiirete muudatustega on alati käsikäes käinud ka uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on meil võimaldanud nii mõnegi reformi puhul võtta ühe sammu asemel mitu sammu korraga.
Seda kogemust ja oskust peame aga, vaatamata oma tagasihoidlikkusele, senisest julgemini müüma ka teistele riikidele. Ettevõtete ja organisatsioonide arenduskeskuste asukohta planeeritakse pikaajaliselt. Selleks, et Eestis alustaks järgmiste aastate jooksul tööd veel mitmeid info- ja telekommunikatsiooni valdkonna rahvusvahelisi arenduskeskusi tuleb luua soodsad tingimused (majanduslikult, logistiliselt, hariduse vaates jne).
No comments:
Post a Comment