Maailma esimesed E-valimised oli hea algus vastse valitsuskoalitsiooni ühele olulisele eesmärgile – Eesti innovatsiooni arendamisele. Võrreldes teiste riikidega ei looda Eestis midagi uut, mis tervikmajandusele midagi juurde annaks, sest meil puuduvad selleks vajalikud toorained ja fundamentaalsed teadusharud, küll aga on eestlaste tugevus protsessiinnovatsioon ehk oskus võtta kasutusele ja kohandada juba olemasolevaid süsteeme.
Kõige säravam näide selles vallas on vaieldamatult Skype, mille puhul osati kasutada oskuslikult erinevaid toimivaid tehnoloogiaid ning läbi töötava sõnumi teha end nähtavaks, mispeale toode tõusis lendu üle maailma. Samas on Skype erandlik näide, sest tavapraktikas on eestlane pigem vaikne nokitseja ning enamus Eestis toimunud protsessiinnovatsioonist jääb meil väljapoole müümata ning ka siseriiklikult edasi arendamata.
Protsessiinnovatsiooni puhul on kõige olulisem oskus näha, kuidas olemasolevat tehnoloogiat on võimalik edasi arendada. Vaevalt, et Henry Ford oskas aimata, et ühel päeval saavad kliendid endale ise autot sobivatest osadest kokku valida, selle tulemuseni on jõutud läbi erinevate arenguetappide.
Eesti Belgiast ees
Vaadates Eestit innovatsiooni vaatenurgast on meie tugevusteks meie väiksus ja oskus olla vaba dogmadest. Tänu nendele kahele tegurile oleme suutnud ühiskonnas viia ellu mitmeid innovaatilisi projekte, mida meist rikkamad ja suuremad riigid alustasid enne meid. Näiteks äriregistri ettevõtteportaaliga tegeles Belgia juba enne Eestit, tänaseks oleme aga belglastest kolme päevaga ees – meil saab ettevõtte asutada kahe, neil viie päevaga. Samamoodi oleme Belgiast ees online ühistranspordi piletisüsteemiga. Kui meil juba olemas töötav paberivaba süsteem, siis Belgia, kus on väljastatud 6 miljonit ID-kaarti, läheb alles paberpiletilt üle SMS- või plastikpiletitele.
Eesti väiksuse eeliseks on võimalus kiirelt otsustada ja julgus muudatused ellu viia. E-valitsus sündis tänu valitsusjuhile, kes usaldas tehnoloogiat ning julges vastu võtta otsuse teha asju teisiti. ID-kaardid on olemas nii Soomes kui Rootsis, kuid Eestis on selle projekti taga ka telekommettevõtted ja pangad, muutes projekti ühiskonnas märksa laiapinnalisemaks. Digitaalallkirja kasutuselevõtt ei tähendanud pelgalt tehnoloogilist lahendust, vaid ka muutust seadusandluses. Vanad Euroopa maad ei suuda sageli siiani uskuda, et digitaalse allkirja andmine on mitte ainuüksi võimalik, vaid ka seaduslik.
Innovatsioonil peab olema kandepind ühiskonnas
Paljude innovaatiliste tehnoloogiate edukuse peapõhjus on nende läbimõeldus ja laiem kandepind ühiskonnas. Vaevalt oleks E-maksuamet nii populaarne, kui selle taga ei oleks koostööd kõikide pankadega või kui lõpuks tuleks ikkagi paberid välja printida ja lähimasse Maksuameti kontorisse toimetada. Oskus kasutada olemasolevat ja seda edasi arendada ning seeläbi tõsta efektiivsust on innovatsiooni üks põhilisi lähtekohti.
Rääkides praeguse Eesti kõige kuumemast teemast – tööjõust, siis sageli ei hooma töötajaid otsivad ettevõtted, et uute inimese asemel on olulisem olemasolevat efektiivselt kasutada. Võtame näiteks kliendikaardid. Kliendikaardi peamine ülesanne on identifitseerida inimesed, kes on firmale lojaalsed. Täna toodetakse tohututes kogustes erinevaid papp- ja plastikkaarte ning raisatakse meeletuid summasid kliendiandmebaaside info värskendamisele. Tulemusega pole rahul ei ettevõtted, kes pidevalt maadlevad vananenud andmetega, ega kliendid, kelle rahakotid on mitmetest kaartidest pungil. Tegelikult oleks võimalik kõik kliendikaardid identifitseerida läbi ID-kaardi, muutes elu lihtsamaks mõlema poole jaoks.
Riik kui tark tellija
Kuigi oskame kasutusele võtta teiste tehnoloogiaid, ei suuda me müüa oma tehnoloogiaid Eestist väljapoole. Kuna Eesti turg on ääretult väike, ei teki arenduse tarbeks piisavalt ressurssi ning miskipärast ei jõua Eestis välja töötatud lahendused toodetena turule, pigem juurutatakse mujal välja töötatud toodangut. Kui riigil on mõjutamiseks peamiselt kaks hooba: maksustada ja toetada, siis riik kui mastaapsete innovatsiooniliste lahenduste kõige suurem tellija saaks siin omalt poolt läbi targa tellimise lisaväärtusi luua. Hetkel toimub erinevate tehnoloogiate tellimine riigi poolt peamiselt läbi hinnaargumendi, kuid peale selle võiks riik jälgida, et arendatud lahendus oleks kasutatav ka mujal. Lisapräänikut võiks pakkuda ka nendele tööde teostajatele, kes suudavad sama tehnoloogia Eestist väljapoole müüa. Soome kummikutootjast Nokia ei saanud mobiilifirmat üleöö, pikka aega oli ettevõtte riiklikult toetatud läbi ülikoolide. Maailmamastaabis silmapaistvate tulemusteni jõudmine toimus siiski riigi toel.
Vaja on konkreetseid eesmärke
Riigi esimene roll oleks panna paika selgelt mõõdetavad eesmärgid. Vaadates tagasi ühele Eesti edukaimale projektile Tiigrihüpe, siis üks selle õnnestumise põhjuseid oli kindlasti väga konkreetne ja mõõdetav eesmärk – igasse kooli internet. Ka tänane valitsus võiks seada endale konkreetsed ja lihtsalt mõõdetavad eesmärgid Eesti innovatsiooni arendamisel. Kõige keerulisem on seejuures vältida erinevate eesmärkide sattumist poliitiliste kempluste ohvriks. Otsus, millega teenib Eesti raha 20 aasta pärast, peaks olema otsustatud parteide üleselt.
Eestis on palju valdkondi, kus protsessiinnovatsioon jääb toppama selle taha, et üks organisatsioon ei suuda teisega kokku leppida. Näitena võib tuua praegused E-Tervise projektid, kus kõige keerulisemaks takistuseks on erinevate meditsiiniasutuste erinevad lähtenurgad. Kuigi kõik on andnud ühesuguse arstivande, ei taheta kokkuleppele jõuda mitte patsiendist või riigist, vaid endast lähtuvalt. Kuigi kõik on nõus asja idee ja eesmärkidega, ei olda omalt poolt valmis eesmärgi nimel teisele poolele vastu tulema. Omast kogemusest läbi töö Microlinkis oskan öelda, et innovatsioon saabki sündida läbi erinevate poolte vahelise diskussiooni ja samm-sammult teineteise soovidele vastu tulemise.
Eestis on avalikus sektoris rohkem innovatsiooni kui erasektoris
Arvestades riigi tellitud mastaapseid E-projekte, nagu E-valimised, E-maksuamet, E-Valitsus, äriregistri ettevõtteportaal või digilugu on praeguse seisuga Eestis riigi poolel innovatsiooni rohkem kui erasektoris. Kuna riigi roll on kujundada keskkonda laiemalt on see hea eeldus Eesti innovatsiooni kasvuks. Jõudes taaskord selleni, et uute tehnoloogiate puhul on peamine nende roll ühiskonnas, algab kõik inimeste mõtteviisist. Läbi Vaata Maailma projekti, mille taha koondusid paljud Eesti suurettevõtted ja 100 000 inimest, oleme maailmas interneti kasutamise osas esirinnas. Tänaseks kasutavad Eestis internetipanka ka pensionieas inimesed. Küsimus on suhtumises. Paralleeli võib tõmmata Austraalia säästulampide projektiga. Suures plaanis hoiab säästulamp energiat äärmiselt vähe kokku, pigem on tegu energiasäästliku mõtteviisi kujundamisega, läbi konkreetse ja selgelt püstitatud eesmärgi.
Paberivaba Eesti 2015
Vaadates innovatsiooni laiemalt, tuleb meil nentida fakti, et tootearenduses ja odava tööjõu pakkumises jäävad USA ja India meist alati ette. Kuid väikese riigina suudame ka edaspidi suurriikidest kiiremini uusi tehnoloogiaid kohandada ja ühiskonnas kasutusele võtta. Ettevõtjana ootan tänaselt valitsuselt konkreetseid eesmärke. Miks mitte võtta tänase valitsuse innovatsiooni eesmärgiks Paberivaba Eesti 2015 ehk võimalus ajada kaheksa aasta pärast kõikide riiklike institutsioonidega asju paberivabalt.
Eesti Päevalehe arvamusartikkel 14.04.2007
No comments:
Post a Comment