Riigi IT poliitika on tänasel päeval jõudnud seisu, kus vastu on võetud küll hulgaliselt erinevaid dokumente (Riigi IT koosvõime raamistik, Riigi IT arhitektuur, Infopoliitika põhialused aastateks 2004-2006, Infopoliitika tegevuskava 2005 jne).
Kõik nende dokumentide puhul tuleb aga kindlasti panna tähele kahte asjaolu. Esiteks antud dokumendid ei ole seotud üheks tervikuks (olams on küll Infopoliitika põhialused, samas aga puudub IT strateegia - kuidas soovitud tulemuseni jõuda). Teiseks puudub nendel dokumentidel igasugune seadusandlik jõud. Teisisõnu kellegi pole kohustust neid järgida ja keegi jälgi, kas neid tegevuskavasid ja raamistikke keegi ka jälgib.
Riigi poolt puudub tsentraalne IT juhtimine - seda rolli on aastate jooksul üritanud täita RISO, aga ilmselgelt on neil puudu jäänud hoobadest ja kogemustest, millega kallutada ministeeriumeid ja omavalitsusi jälgima mingeid keskseid standardeid või põhimtteid. Ja nii on asjad veerenud omasoodu - aktiivsemad IT juhid on oma vastutusvaldkonnas teinud, mis võimalik antud vahenditega. Vähemaktiivsemad on oodanud riigi poolt suunamist ja abi, mida nad kahjuks saanud ei ole.
Tundub juskui oleks päästerõngaks antud olukorras teatud IT valdkonna funktsioonide tsentraliseerimine. Siin aga võivad peituda järgmised karid. Näiteks ei ole riigil otstarbekas tegeleda IT infrastruktuuri süsteemide arendamise ja teenuse pakkumisega. Riiklikku IT infrastruktuuri pakkumist on Eestis proovitud (AS Andmevara) ja see lahendus ei ole ennast õigustanud. Tänaseni ripub Andmevara Rahandusministeeriumi küljes ja konkureerib RIA'ga ja erattevõtetega. Rhandusministeeriumil puudub aga kahjuks visioon ja tahtmine selline olukord likvideerida.
Riigi roll peaks olema IT valdkonnas sarnane nagu ta on Eesti teedevõrgu arendamisel:
- Riik planeerib, koordineerib ja teostab järelvaataja rolli.
- Erafirmad projekteerivad konkreetseid objekte/IT süsteeme, konsulteerivad riigi IT spetsialiste
- Erafirmad täidavad riigitellimusi, ehitavad ja haldavad.
- Riik ei oma teede ehituseks vajalikku tehnikat, miks peaks siis riik omama servereid, salvestusseadmeid ja muid IT süsteeme.
Eesti riigi IT tulevik sõltub aga kõige enam riigiametnikest ja nende valmisolekust muuta haldusprotsesse vastavalt IT poolt antavatele võimalustele, mitte üritades iga hinna eest "aegunud" haldusprotsesse panna tööle infosüsteemide abiga.
No comments:
Post a Comment