Jah, just nii ongi! Sellel ajal kui igal pool räägitakse Web 2.0 ajastust ja Web 3.0 tulevikunägemus on alles kuju võtmas, algatas Euroopa Liidu Komisjon 29. septembril avaliku arutelu (kättesaadav ka eesti keeles). Arutelu teemaks on: "Kuidas Euroopa saaks juhtrolli üleminekul Veeb 3.0-le".
Esmapilgul tundub ikka imelik küll, et EL tahab olla parimate seas mängus, mida veel ei ole leiutatud. Aga vahest siin ongi iva - Euroopa, kes juba aastaid on veebitehnoloogia ja teenuste arendamisel sörkinud USA sabas üritab nüüd EL Komisjoni eestvedamisel uuele lainele jõuda ühel ajal teiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailma tegijatega.
„Tulevikuinternet muudab meie ühiskonda põhjalikult,” ütles infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. „Veeb 3.0 tähendab katkematut, igal ajal ja igas kohas toimivat äri, lõbustust ja sotsiaalvõrgustikku kiire, usaldusväärse ja turvalise võrgu kaudu. See tähendab mobiil- ja tavatelefoni vahe kadumist. See märgib digitaalse maailma kümnekordset hüppelist kasvu 2015. aastaks. Euroopal on selle muutuse juhtimiseks vajalik oskusteave ja võrguvõimsus. Me peame tagama Veeb 3.0 loomise ja kasutamise Euroopas.”
Kogu arutelu aluseks on dokument nimega: "Early Challenges regarding the “Internet of Things”, kuid vaadata tasuks ka nö. kinnitatud dokumenti: "Communication on future networks and the internet".
Internet of Things (IoT) keskendub RFID tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule. Pöörates tähelepanu põhjalikumalt arhitektuurile, kriitilise infrastruktuuri kontrollile, rakendustele, turvalisusele, privaatsusele ja andmekaitsele, regulatsioonidele ja standarditele.
Dokumendist "Communication on future networks and the internet" tasub ära märkida 4. peatükk (Järeldused - Conclusions). Seal on toodud ära 6 olulist valdkonda, millele EL Komisjon lähiaastatel tähelepanu pöörab. Fookusvaldkonnana kõlab sellest dokumendist läbi vajadus kiire internetiühenduse laiendamise peale EL's (k.a. kättesaadava hinnaga lairibaühenduste võimaluse tekitamine EL liikmesriikides).
Kogu eelneva jutu kokkuvõtteks saan ma maakeeli öelda, et EL Komisjon paneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas lähiaastatel eelkõige rõhku:
- lairiba (broadband) internetiühenduste loomisele, et luua infrastruktuur lähiaastatel lisanduvate nö. Web 3.0 teenuste kasutuselevõtuks
- RFID kasutuselevõtu julgustamine/toetamine/reguleerimine - Internet of Things (IoT)
P.S. Mind isiklikult jäi (EL info- ja kommunikatsiooni valdkonna tegevusplaane ja juhiseid lugedes) häirima süsteemitus ja kaootilisus kuidas vastava valdkonna plaane üheks tervikuks kokku seotakse. Tunnistan, et siin võib olla tegu minu asjatundmatusega EL juhtimispõhimõtes. Nii et kui leedub keegi kellel on selge pilt, siis palun andke julgesti teada.
1 comment:
Neid plaane ongi natuke raske kokku seada. Lugesin komisjoni tegelastele mõeldud dokumendi kiirelt läbi ja segadust on seal küll korrlaikult.
Mind huvitab aga rohkem see, mis imeväe abil EU üritab oma kodanikele maha müüa RFID mõtte, kui ID kaart nii mitmeski vanemas EU liikmesriigis on pikalt saadetud. UK poliitikud jagelevad selle kuuma kartuli ümbes juba neljandat aastat. Poliitiliselt magus pala, mille üle arutleda, aga hetkel veel kehtiva eelarvega £4 mld ID kaarti kava tehakse avalikult maha ning rahva hääletusel kajastus selgelt valijate negatiivne suhtumine samuse ühtse dokumendi suhtes.
Kava sisaldab alju sinisilmset tulevikuvaadet segatud turvalisega seotud muredest. Tuuakse palju positiivseid kasutusalasid, kuid süsteemi töökindlus ja turvalisus on ametnikele lihtsate näideta varal jäetud lahti seletamata. Külmkapp saab IPv6 aadressi ja tellib ise poest kana? Pesumasin skanneerib tuppa siseneva isiku identiteedi ja teatab, et aeg on sokkidest välja pugeda?
Viimati testiti Londoni transpordivõrgustiku Oyster kaarti RFID turvaaukude koha pealt ja oli täiesti vabalt häkitav. Üks kohalikke pankasid oli just laustanud reklaamikampaaniat puutevabadest krediitkaartidest...
Vt. ka http://www.off-grid.net/.
Post a Comment