Maarjamaa IT'st ja muustki

Ausalt ja avameelselt IT haridusest

2011-09-05T11:19:00.002+03:00

Analüüsid näitavad, et OECD riikides on tervelt 50% viimaste aastakümnetel saavutatud tootlikkuse kasvust tulnud uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtust. Statistikaameti andmetel toodab üks IKT valdkonna töökoht Eestile lisandväärtust 40 000 eurot aastas, mida on kaks korda rohkem kui teised majandusvaldkonnad keskmiselt.

Peale taasiseseisvumist astus Eesti väga pikkade sammudega oma IT lahendustega maailma arenenud riikidele järele olles paljudes valdkondades teerajaja (ID-kaardi kasutuselevõtt ühiskonnas, e-valimised, mobiilparkimine jt). 90ndate alguses ei olnud Eestis tuhandete kaupa haritud IT spetsialiste. Kuidas selline hüpe siis teoks sai? Kõige selle taga olid haritud inimesed, kes küll tollel ajal ei teadnud eriti midagi infotehnoloogiast ja arvutitest, aga olid saanud väga korraliku hariduse loodusteadustes (matemaatika, füüsika, mehhaanika, keemia). Selle hariduse baasilt õpitigi käigu pealt selgeks ka IT valdkonna põhitõed.

Maailm meie ümber aga areneb edasi ning konkurentsis püsimiseks peavad nii ettevõtted kui riikide majandused üha kiiremini leidma võimalusi olla oma tegevuses senisest veelgi kiirem ja efektiivsem. Infotehnoloogial on selles mängus võtmeroll. Eestist oleks väga rumal jätta see võimalus ja loodud edumaa kasutamata!

Kogu mängu juures on aga kolm takistust, mis meie ilusad plaanid nurjata võivad. Esiteks kasutatakse IT lahendusi tagasihoidlikult – tööharjumuste muutmine on ju alati raske ja aeganõudev ning mugavam on ju jätkata nii nagu siiani tehtud on. Teiseks tänaste tööprotsesside ja tegevuste automatiseerimine IT abil – tänaste töörutiinide automatiseerimine ei taga ettevõtetele veel konkurentsieelist, mis saavutatakse alles siis kui lisaks infotehnoloogi kasutamisele muudetakse oluliselt ka tööprotsesse. Kolmandaks takistab meid juba täna IT spetsialistide nappus, kes neid innovatiivseid IT lahendusi looksid ja töös hoiaksid.

Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud info- ja kommunikatsioonivaldkonna kõrgharidusest jättes tähelepanuta erialakoolid, põhikoolid ja gümnaasiumid, huvialakoolid. Veelgi enam - vähe tähelepanu on saanud ka IT spetsialistide täiendkoolitus, teiste erialade (arstid, ehitajad jne) IT alane koolitus ja kahjuks ka kogu elanikkonna üldine IT alane harimine.

Me oleme tänaseks olukorras, kus alla veerandi (24,6%) Eesti rahvastikust moodustavad noored (7-26. aastased), veel 1990. Aastal oli see osakaal 28%. Aastaks 2017. on selles vanuserühmas võrreldes tänasega ligi 45 000 noort vähem. Vähem noori tähendab ka vähem tipptehnoloogiat tundvaid ja oskavaid spetsialiste. Seda loomulikult juhul, kui me midagi ette ei võta ja samamoodi jätkame.

Küsige oma tuttavatelt põhikooli või gümnaasiumiõpilastelt paljud neist soovivad peale kooli lõpetamist tegeleda tehniliste aladega, mis nõuavad matemaatika ja füüsika tundmist. Info- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) külastab igal aastal koole üle Eesti ja kahjuks ei tõuse saalis just väga palju käsi tehnoloogiaerialade kasuks. Milles siis asi, kas Eesti noorte pea ei võta matemaatikat?! Vastupidi. OECD poolt regulaarselt korraldatav PISA uuring (15-astaste noorte seas üle maailma) näitab, et Eesti õpilased on matemaatika võimete osas keskmiselt märkimisväärselt üle OESD keskmise. Täppis- ja loodusteaduste tundmisel on Eesti õpilased võrreldes oma eakaaslastega suisa maailma esiviisikus. Kõige selle juures on aga üks konks – vaatamata sellele, et keskmiselt (tugevate, keskmiste ja nõrkade teadmistega õpilased kokku) oleme tublid tegijad, siis suhtarvult on tugevaid matemaatika oskajaid meie noorte seas võrreldes teiste riikidega häbiväärselt vähe. Kõige tugevamad noored matemaatikud on pärit sellistest riikidest nagu Singapur, Korea, Jaapan ja Soome. Ärevuseks annab alust seegi, et võrreldes PISA 2006. aasta uuringuga on märgata Eesti õpilaste teadmiste nihet matemaatikas madalamate saavutustasemete poole.

Heakene küll, oletame, et reaalainete õpetajatel on käed jalad tööd täis, et tagada kõigile õpilastele ühtlane teadmiste tase. Kuidas on lood huviharidusega – kas lastel on võimalik õppida informaatikat, matemaatikat, keemiat või füüsikat huvialakoolides? Täna õpib huvikoolides ligikaudu 68 000 õpilast, neist ainult 1,1% õpivad tehnilisi erialasid (40% tegeleb spordiga, 38% kunsti ja muusikaga, lisaks veel loodus ja üldkultuuriga seotud õppekavad). Huvikoolides tehnika erialasid õppivate laste osakaal on viimaste aastatega märkimisväärselt vähenenud, jäädes täna 760 õpilase juurde.

Ronime haridusredelit mööda ülesse ja vaatame, kas pilt on muutub paremaks peale põhihariduse omandamist. Põhiharidus käes on noorel 2 valikut: ametit õppima või jätkata haridusteed gümnaasiumis.

2010/11 õppeaastal asus IT ja kommunikatsioonierialasid peale põhikooli lõppu õppima 1300 noort ehk ainult 11% kõigist noortest, kes otsustasid peale põhikooli ametit õppima minna. Kutsehariduse katkestamise poolest on erialadest esikohal arvutiteaduse erialad, kus veerand õpilastest ei vii lõpule oma õpinguid. Paljud neist küll jätkavad oma haridusteed, aga juba mõnel teisel erialal. Nii on viimastel aastatel ametikoolides IKT erialadel lõpetanud ligikaudu 700 spetsialisti. Gümnaasium või ametikool lõpetatud, järgneb valik, kas minna edasi õppima kõrgkooli või asuda tööle. Arvutiteaduste erialadele võetakse igal aastal kõrgkoolidesse vastu ligikaudu 1400 uut üliõpilast. Kõrghariduse erinevatele tasemetele õppima asujaid oli tänavu suvel 18400. Siinkohal jõuame taas kord tagasi reaalainete ja matemaatika juurde. Kõrgharidustasemel õppima asumist loodus- ja täppisteaduste valdkondades piirab vähene reaalainetes sooritatud riigieksamite hulk. Käesoleval aastal riigieksamit teinud õpilastest valis ühena riigieksamitest matemaatika vaid 22,2% noortest!

Palju on räägitud matemaatika muutmisest kohustuslikuks riigieksamiks. Kuid alles ülejärgmisel sügisel gümnaasiumi astuvale õpilasele toob uus õppekava kaasa kohustusliku riigieksamina matemaatika eksami.

Viimaste aastate jooksul on arvutiteaduste lõpetajate arv jäänud 500-550 spetsialisti vahele. Seega üldistatult võib öelda, et antud erialale õppimaasunutest lõpetab alla poole (viimaste aastate statistika põhjal 43-46%).

Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on õpingute katkestamine tase kõige kõrgem võrreldes teiste valdkondadega. Kui keskmiselt katkestab oma kõrghariduse omandamise 14-15% õppima asunutest, siis loodusteaduste valdkonnas jätab õpingud pooleli ligikaudu 20% üliõpilastest. Arvud arvudeks, aga see keskmisest suurem 5% tähendab Eestile igal aastal ligikaudu 125 tippspetsialisti kaotamist loodusteaduste erialadel.

Siin me jõuamegi taas kord reaalainete õpetamise kvaliteedini põhikoolis ja gümnaasiumis. Loodusteadustes väljalangemise üheks peamiseks põhjuseks on raskused reaalainetega kutsekooli ja kõrgkooli õppekavas.

Euroopa Komisjon jälgib lõpetajate arvu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas tuhande 20-29 aastase elaniku kohta. Pilt, mis antud ülevaatest avaneb, ei anna hetkel kahjuks alust loota, et Eesti suudaks tänase hariduspoliitika juures jääda lähikümnenditel Euroopas ja maailmas uute tehnoloogiate juurutamisel ja loomisel jätkuvalt eestvedajaks.

Kas õppimine lõpeb ameti- või kõrgkooli lõpetamisega? Loomulikult peaks teadlik uute teadmiste ja oskuste omandamine käima inimesega kaasas kogu elu. Siinkohal on aga Eesti pilt võrreldes Euroopa ja maailma tippudega üsna nukker. Tõesti, võrreldes Euroopa keskmisega, kus 9,1% elanikkonnast vanuses 25-64 eluaastat on regulaarselt kaasatud koolitustesse ja treeningutesse, on Eesti olukord veidi parem (10,5%). Samas kui me vaatame Skandinaavia riike, siis näeme süsteemset elukestvat õpet (20-30% elanikkonnast osaleb regulaarselt koolitustel).

Ilma loodus- ja täppisteaduste hariduse kvaliteedi ja haritud spetsialistide arvu kiire kasvuta ei suuda Eesti lähi-kümnendil saavutada riigi konkurentsivõime kasvu. Arengufondi poolt loodud „Eesti majanduse stsenaarium 2018“ mudeli järgi tähendab see Eesti majandusele kaldumist „Lõuna-Soome“ stsenaariumi teele, mis tähendab odavusel põhinevat majandusmudelit ja kapitalipuudust.

Kas meil on juba hilja midagi ette võtta? Aeg liigub halastamatult ja kui me lähiaastatel põhimõttelisi muudatusi haridussüsteemi sisse ei vii, siis võime unistuse Eestist kui edukast uue tehnoloogia juurutajast ja arendajast sinnapaika jätta. Väikse riigina räägib meie kasuks võimekus kiiresti ellu viia suuri ja olulisi muudatusi. Iseasi, kas me tahame ja suudame omavahel kokku leppida.

Siinkohal kutsun ma ülesse juba alustatud töö korralikult lõpule viima. Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja teadusministeerium sõlmisid juba 2009. aastal kokkuleppe Eesti haridusstrateegia (2012-2020) koostamiseks, kus kirjeldati Eesti hariduse viite väljakutset. See süsteemne töö tuleb aluseks võtta ja viia konkreetsete otsusteni ja tegevusteni juba 2012/13 õppeaastast.

IT ettevõtteid tuleks kaasata huvikoolide õppekavade koostamisse ning tegevusse. Iga vähegi tegus IT ettevõte võiks alates 2012/13 õppeaastast võtta enda kanda paaris huvikoolis tehnika- ja arvutierialade õpetamise. Huvitavaid asju, mida õpetada on infotehnoloogia vallas kuhjaga.Kutsehariduses on oluliseks probleemiks kutsekoolide tasemete erinevus. Osadel koolidel puudub selge arusaam, kelle jaoks nad IKT spetsialiste koolitavad. Algaval õppeaastal tuleb viia läbi ametikoolide IKT õppekavade akrediteerimine, et selgitada välja konkurentsivõimelised õppekavad. IT erialade kutsestandardi põhjal ootavad rakendamist kutseeksamid , et tagada IT kutseharidusele nö. miinimumtase, mida peavad tagama kõik IT erialasid õpetavad koolid. IKT kutsehariduse erialade õppeaeg tuleb kvaliteedi tagamiseks viia 4 aastani.

Selleks, et vähendada väljalangevust kõrgkoolidest, tuleb saavutada sisuline side ettevõtete ja ülikoolide vahel, et motiveerida üliõpilasi haridusteed jätkama. Ühelt poolt tuleb IT ettevõtetel omavahel sõlmida kokkulepe, et esimese ja teise kursuse tudengeid ei võeta tööle üle 30% töökoormusega, et tagada üliõpilaste fookus õppimisele esimestel aastatel, kus väljalangemise protsent on kõige kõrgem. Teisalt jälle tagada tudengitele reaalne eriala töökogemus juba esimestel aastatel, et näidata reaalset eriala perspektiivi läbi konkreetse töö.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetav „IKT programm“ vajab kiiret käivitamist. Ainuüksi EITSA kaudu peaks selle programmi rakendusprogrammi raames suunatama kõrgkoolide IKT erialade koolituse toetuseks aastatel 2011-2015 ligi 5 miljonit eurot.

Laiemat positiivset ühiskondlikku fooni aitavad luua „Ole Kaasas“ laadsed koolitusprojektid, , et tagada pidev uue tehnoloogia ja IT teenuste süsteemne koolitus elanikkonna gruppidele, kes vajavad tuge uute IT lahenduste tundmaõppimisel.

Riikide majandusvõimekus sõltub üha enam tippspetsialistide olemasolust ja riigi elanike soovist käia ajaga kaasas ning areneda läbi õppimise. Meie laste soov või soovimatus võtta ette ka esmapilgul keeruliste erialade õppimine algab kodust ja esimesest kooliastmest. Keskenduda tuleb kõigile haridustasemetele, mitte ainult kõrgharidusele. Aeg pikkadeks ja mahukateks analüüsideks on otsa saamas, kui me tahame muuta Eestit teadmuspõhise majandusega maaks, tuleb reaalseid muutusi haridussüsteemis teha kohe!

Arvamusartikkel Postimehes (5. septembril 2011)

Eesti kui arenduskeskus - mis see meile annab?

2011-07-21T11:27:00.000+03:00

Sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri loomine on jõudmas lõpusirgele, jäänud on oodata veel paari otsuskogu lõpliku kinnitust, et Tallinnas saaks 2012. aastal alustada tööd Euroopa IT Agentuur. Vastavasisulise otsuse võttis 5. juulil vastu ka Euroopa Parlament. Aastatepikkused läbirääkimised ja lobby on Eesti jaoks vilja kandnud ja tõestanud järjekordselt, et esmapilgul kättesaamatud eesmärgid on järjepideva pingutuse ja koostöö puhul ka saavutatavad.

Enne kui küsida, millist kasu toob Eestile agentuuri paiknemine Tallinnas on selguse mõttes kasulik veelkord vaadata otsa, mille eest loodav asutus vastutab.

Agentuur hakkab oma igapäevatöös seisma Schengeni-ala infosüsteemide arendamise ja haldamise eest. Sellesse nimekirja kuuluvad Schengeni infosüsteem (SIS II), viisainfosüsteem (VIS), EURODACi ja teised vabaduse ja turvalisuse ala IT-süsteemid.

Tallinnas hakkab alguses paiknema ainult eeltoodud süsteemide arendamine, mitte igapäevane haldamine. Teisisõnu, täna juba olemas olevad tehnilised süsteemid jäävad Strasbourgi (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varusüsteemid Sankt Johann im Pongaus’e (Austria).

Eestile on IT agentuuri loomine kindlasti märgilise tähtsusega. See näitab järjekordselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete tunnustust Eestile kui kohale, kuhu rajada IT ja telekommunikatsiooni valdkonna arenduskeskus. Olemasolevale nimekirjale: NATO Küberkaitsekeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence), Skype ja Playtech arenduskeskused lisandub nüüd ka IT-agentuur.

Järgmisel aastal tööd alustava agentuuri puhul (nii nagu ka teiste rahvusvaheliste keskuste puhul Eestis) ei tohi alahinnata tõsiasja, et IT-agentuuri tulevad tööle paljude riikide tippspetsialistid. Eesti IT-tööstuse jaoks on kindlasti oluline see suhtevõrgustik, mis tekib IT-agentuuri ümber. Maarjamaa IT-spetsialistidel on lisaks tehnilistele teadmistele maailmas läbi löömiseks hädavajalik omada veel kahte asja: rahvusvahelisi sidemeid ja kontakte üle kogu maailma ning töökogemust rahvusvahelises organisatsioonis. Kogemused ja kontaktid on sama olulised kui tipptasemel haridus.

Eesti IT-sektoril oli oht jääda eemale Euroopa IT-poliitika kujundamisest. Ühelt poolt on põhjuseks asjaolu, et Maarjamaa parimatele poegadele on ka Eestis pidevalt põnevat ja väljakutsuvat tööd leidunud. Teisalt ei ole Eesti IT-ettevõtetel olnud enesekindlust ja järjepidevust Brüsseli struktuuride ja poliitika selgeks tegemisel. IT -agentuuri tulekuga Eestisse avaneb võimalus otse kodus õppida töö käigus, kuidas Euroopa Liidu IT-poliitika loomine ja elluviimine toimub ning millised on need valdkonnad, kus me oskame ja tahame kaasa rääkida.

IT-agentuuri taotlemine näitas meile kätte osad karid, mille otsa võime komistada, kui soovime järjekordse arenduskeskuse loomist Eestisse – lennuliinide arv ja tihedus Tallinnast Euroopa sõlmpunktidesse, heal tasemel rahvusvaheline haridus kõigis haridustasemetes. Samuti on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks jätkuvalt keeruline tippspetsialistide tööle toomine väljastpoolt Eestit.

Eesti unikaalsus Euroopas ja maailmas on vaieldamatult võime kiiresti ellu viia reforme. Kiirete muudatustega on alati käsikäes käinud ka uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on meil võimaldanud nii mõnegi reformi puhul võtta ühe sammu asemel mitu sammu korraga.

Seda kogemust ja oskust peame aga, vaatamata oma tagasihoidlikkusele, senisest julgemini müüma ka teistele riikidele. Ettevõtete ja organisatsioonide arenduskeskuste asukohta planeeritakse pikaajaliselt. Selleks, et Eestis alustaks järgmiste aastate jooksul tööd veel mitmeid info- ja telekommunikatsiooni valdkonna rahvusvahelisi arenduskeskusi tuleb luua soodsad tingimused (majanduslikult, logistiliselt, hariduse vaates jne).

Promises, promises!

2011-01-17T14:16:00.005+02:00

Sügisel New-York's olles käisin ka Broadway'l vaatamas Neil Simon'i, Burt Bacharach'i ja Hal David'i muusikali "Promises, promises!". Nüüd pool aastat hiljem on selle muusikali pealkiri ka Eestis taas kord aktuaalseks muutumas.

Möödunud nädalavahetusel pidasid mitmed erakonnad oma kongresse, kogusid vms. Eks ikka selleks, et kinnitada oma lubadused valijatele ja hüüda välja kes on need väljavalitud, kes lubadusi lähevad ellu viima.

Valimisprogrammid on erakondadel üpris mahukad ja täis suurt hulka lubadusi. Vaatasin suuremate erakondade valimisprogrammid läbi, et leida mida siis parteid lubavad järmise 4 aasta jooksul korda saata IT valdkonnas või IT abiga.

Kokkuvõtlik dokument sai liiga pikk, et seda blogisse postitada - seetõttu koondasin lubadused ühte kirjatükki kokku, mille saad laadida siit.

Kellel huvi, siis ka 2007. aasta lubadused on kenasti talletatud siin.

Mida õpetaja Laur meile öelda tahtis ...

2010-09-01T08:42:00.003+03:00

Aastas on 2 päeva, mis tähistavad meie jaoks uut algust - 1. jaanuar ja 1. september. Kui jaanuari esimene päev on hetk, mil vaadatakse uude aastasse ja antakse endale ja teistele lubadusi enda muutmise osas, siis 1. september on verstapost, mis tähistab õppimise algust. Maailmas on vähe riike, kus esimest koolipäeva või kooliaasta algust tähistatakse riigilipu heiskamisega!

Õpetaja Laur ütles Tootsile: “Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee ise.” See tähendab, et õppimise juures ei ole niivõrd oluline kui palju ja kiiresti Sa õpid, vaid see, kas õpitu Sulle kohale jõuab ja kas Sa seda hiljem kasutada oskad.

Septembri esimene päev on selleks, et korraks mõelda nende lihtsate õpetuste üle, mida me ikka ja jälle unustama kipume. Õppimiseks ei ole kunagi valet aega, nii nagu ei ole oluline palju Sa täna õpid - kui Sa ei leia täna aega, et lugeda tund aega raamatut, siis loe kasvõi 15 minutit, kui Sul ei ole aega, et trenni minna, siis tee kasvõi väike trenn kasutades lifti asemel treppi.

Täna saadavad oma lapse esimesse koolitundi 17 microlinklast. Juba tuttava kooliraja võtavad ette 61 koolijutsi. Lisaks veel kümned microlinklased, kes jätkavad täna oma kooliteed ülikoolis, keeltekoolis, golfiplatsil, trennis, kunstiringis, perekoolis ja kõigis teistes kohtades, kus uusi teadmisi ja kogemusi saab.

Ja nagu ka eelmistel aastatel, nii ei väsi ma ka sellel aastal Sulle meelde tuletamast, et kui Sa sõidad täna õhtul autoga koju, siis võta palun ülekäigu raja ees hoog maha ja lase lapsed (ja mitte ainult lapsed :-) üle tee – ja seda mitte ainult täna, ka homme ja edaspidi. Ka see on õpetamine ja õppimine! Sina näitad eeskuju - mõni teine autojuht õpib Sinu käitumisest.

Veel kord head uut aastat Sulle ja kõigile Sinu pereliikmetele!

Enn

... kellel seisab täna ees raamatutele ja vihikutele paberite ümber panemine ja uute 1. ja 6. klassi õpikute sirvimine

Mida tähendab eurole üleminek IT süsteemidele

2010-02-18T11:48:00.005+02:00

Kas ja millal õnnestub Eestil üle minna eurole selgub alles 18. juunil kui Euroopa Ülemkogu arutab Eesti sobivust euroalale ning 6. juulil kogunev Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga.

Sellele kõigele eelnevad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpanga korralised hindamised märtsi-aprillis.

Lisaks rahatähtede vahetusele tuleb euroalaga liitumisel teha ka hulgaliselt muudatusi IT süsteemides alates raamatupidamisprogrammidest ja lõpetades kassasüsteemide ja veebipoodidega. Paljudele on kindlasti veel üsna segane, mis siis ikkagi juhtuma hakkab ja millal?

Vastuseid nendele küsimustele annab 19.02.2010 toimuv ITL'i ja Rahandusministeeriumi ühisseminar.

Lisainfot leiad ka:

http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/index.jsp

http://www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/

http://www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/euro/kkk-e.html

Populaarteaduslikult ITL-st

2010-01-29T12:43:00.005+02:00

Millal Sa viimati arvutit kasutasid? Tund aega tagasi, eile, eelmisel nädalal? Selline küsimus tundub paljude jaoks täna juba kohatu. Arvutid ja kõik sellega seotud imbub päev-päevalt märkamatult üha enam meie igapäevastesse toimetustesse. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon on sõnapaar, mis võtab kokku suurema osa põnevatest asjadest nagu arvuti, interneti, portaalid, Skype, Facebook.

Suur osa Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes tegelevad infotehnoloogia toodete loomise ja pakkumisega on koondunud Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL). Nii nagu iga teine vabatahtlik ühendus või organisatsioon on ka ITL ehitatud ülesse tuginedes ettevõtete valmisolekule teha koostööd ja soovile koos saavutada midagi enamat kui üksik ettevõte eraldiseisvalt suudaks.

Mida IT ettevõtted koos tahavad ellu viia?

Kõigi IT ettevõtete kõige olulisemaks varaks on targad ja andekad töötajad – seetõttu on ka ITL’i üheks olulisimaks eesmärgiks IT sektori tööjõud ja haridus. IT Akadeemia on initsatiiv, mis võimaldab juba loodetavasti lähiaastatel parandada märgatavalt Eesti IT kõrghariduse kvaliteeti läbi Eesti kõrgkoolide tihedama koostöö ja välislektorite ning üliõpilaste Eestisse toomise.

Iga spetsialist soovib kindlasti oma igapäevatöös teha huvitavat ja arendavat tööd. Kahjuks on Eesti liialt väike oma majanduselt, et pakkuda kõigile spetsialistidele aastateks huvitavat tööd. Infotehnoloogia on valdkond, kus üha üha vähem mängib rolli, kust riigis Su ettevõte on loodud, vaid see, millist uudset ja kasulikku toodet Sul pakkuda on. Teisisõnu on Eesti IT ettevõtete jaoks kõik eeldused olemas, et müüa oma tooteid ja teenuseid ka väljaspoole Maarjamaad. ITL’i lähiaastate prioriteediks on IT ettevõtete ekspordivõime suurendamine sh. rahvusvahelised kontaktid, müük ja turundus.

Kolmas valdkond, mis meie arvates sialdab endas suurt potentsiaali Eesti majanduse jaoks on infotehnoloogia laialdasem kasutamine teistes valdkondades (nt. masina-, tekstiilitööstus, turism, ehitus jne). Euroopa Liidu statistika järgi tuleb üle 50% EL riikide majandusharude efektiivsuse kasvust tuleb just tänu IT lahenduste rakendamisele. ITL on võtnud enda eesmärgiks senisest tunduvalt enam pöörata tähelepanu koostööle teiste tööstusharudega, et tõsta tööstusharude teadlikkust IKT kasutusvõimalustest.

ITL ei piirdu oma ettevõtmistes ainult hariduse, ekspordi ja koostööga teiste majandusharudega. Eeltoodud tegevustega sama olulisel kohal on ka laste- ja noorte turvalisuse tagamine internetis ning keskkonnasäästlike IT lahenduste alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas.

Eesti IT ettevõtete prioriteediks on samuti Eesti infoühiskonna jätkuv areng ja Eesti IT alase kõrge maine hoidmine ning kasvatamine. Üks lähiaastate olulisemaid otsuseid selles valdkonnas on Euroopa Liidu IT Agentuuri loomine. Eesti on avaldanud soovi saada antud agentuuri asukohamaaks. IT agentuuris tööle hakkavad 120 inimest tulevad erinevatest EU liikmesriikidest ja toovad Eestisse kaasa oma kogemused ja teadmised.

Eesti IT sektorile mõjuks selline otsus väga positiivselt, see suurendab rahvusvaheliste IT suurfirmade huvi Eesti vastu ja annab meile võimalus mõjutada rohkem Euroopa IT valdkonna otsuseid.

Innovatsioon ei saa algust mitte üksikinimesest, vaid eelkõige sellest, kui inimesed üksteist usaldavad ja koostööd teevad. Pole palju edukaid äriideid, kus üksik inimene oleks hea idee välja mõeldnud ja ellu viinud – pigem sünnib midagi head ja erilist sellest, kui kellegi hea idee hakkab koostöös teistega arenema ja kasvama. Viimane aeg on ühendada jõud, sest vastasel korral jääme me globaalsel turul nurkasurutuks ning me ei suuda eristuda teistest maailma ettevõtetest.

Rohkem usaldust ja koostööd. Ka konkurendiga tasub ju koostööd teha, sest siis on lõpuks tulemus kõigi jaoks märgatavalt parem kui üksi tegutsedes.

Eesti Päevalehe lisa "XXI sajandi ettevõtja abimees - IKT kõigile" veebruar 2010
Väljaandja: PublishingHouse

Monoloog magava microlinklasega

2009-12-22T22:36:00.009+02:00

(Tornikella 12 kellalööki)

Kasksteist kellalööki – käes on südaöö. Hetk, mil üks päev lõpeb ja teine alguse saab. Sa oled juba mitmeid tunde tagasi oma mailibox’i kinni pannud, lastele unejutu ära lugenud, kaasale head ööd musi andnud ja magad magusat und.

On asju, mida ei saa Sulle e-mailis kirjutada või koosoleku laua taga öelda, aga praegusel kesköötunnil lausutud mõtted leiavad tee läbi unenägude Sinuni.

Must ja valge, külm ja soe, ilus ja kole, soolane ja magus, kasum ja kahjum – need kõik on äärmused. Me elame oma elu äärmuste vahel – püüeldes kogu aega selle otsa poole, mis meile tundub õige, sattudes vahel ka hoopiski teise äärde – kuhu teed me ei otsinud.

Kas oled märganud, et inimesed kipuvad äärmustes muutuma – kaaslane, kes on päiksepaistelisel päeval teiste vastu sõbralik ja hea muutub vihmase ilmaga õeldaks torisejaks!? Äärmused toovad meie juures välja lummavad ja samas ka eemaletõukavad jooned. Mine kaaslasega vihmase ilmaga matkale ja Sa õpid tema tõeliselt palet tundma nii heas, kui vahest ka halvas.

Mäletad selle aasta raskeid otuseid? Sina ei muutunud! Olid selline nagu ikka – alati valmis pingutama ja teisi toetama. Sa võid enda üle uhke olla, et just Sina oled üks nendest matkalistest, kellel teiste jaoks alati hea sõna varuks ja kes alati teoga toetab ning ei lase vihmal end häirida.

Tead, mida ma Sinu juures kõige enam imetlen? Positiivsust. PO-SI-TIIV-SUST. Eriti just neid hetki kui Sa peale pikka ja väsitavat koosolekut püsti tõused, võtad oma arvuti kaenlasse ja ütled: „Teeme ära! Andke natuke aega – küll me hakkama saame!“. Ma ei tea, kust Sa võttad selle energia ja positiivsuse? Aga see on nakkav.

Äärmused tulid ja tulevad meie ellu ikka ja jälle – me ei tea millised need on, aga me saame valida kellega koos neid vastu võtta.

Usalda teisi microlinklasei enda ümber! Nemad usaldavad Sind!

Ja ära unusta oma kõige olulisemaid energiaallikat – oma peret, sõpru!

Ka minul on aeg minema hakata. Homme päev juba ootab ...

16. detsembril 2009

Visioonist lahendusteni 2009

2009-09-17T08:40:00.003+03:00

Iga-aastaneVisioonist lahendusteni konverents toimub ka sellel aastal - 30. oktoobril!

Selle aasta peaesineja on juba üksi väärt üritusel osalemist. Lavale astub Jonas Ridderstrale!

Kes on Jonas Ridderstrale? No kõige esimesena tulevad kindlasti meelde laineid löönud trükised "Karaoke kapitalism" ja "Funly business" mis ilmus koostöös Kjell A. Nordström'ga.

Nende meeste seisukohad ja vaated äri ning ühiskonna tulevikule on radikaalsed, kuid samas lihtsad. Karaoke kapitalismi ilmumise ajal 2003. aastal ei olnud maailmas just palju ärimehi, kes oleksid rääkinud ja uskunud, et nende firmade kõige olulisem kapital on nende töötajad. Osad nende meeste arvamustest/ennustustest on juba täide läinud ja paljud muutused äri maastikul ja ühiskondades on veel ees või juba toimumas. Igatahes soovitan soojalt kuulata!

Muida "Karaoke kapitalism" ja "Funky business" on ilmunud ka eesti keeles 2005. aastal tänu Fontesele. Kas lugeda raamatut enne? Teate, tulge ja kuulake enne ja siis võtke raamatud ette.

Visioonist Lahenduseni toimub sellel aastal Tallinnas Meritoni hotellis 30. oktoobril.

Registreerimine on juba alanud!

Õppeaasta e-avaaktus

2009-09-01T17:33:00.001+03:00

Armas MicroLinki ülikooli tudeng!
(1. septembri tervitus MicroLinki töötajatele)

Tere tulemast uude õppeaastasse! Innovatiivsele ülikoolile kohaselt peame me avaaktuse loomulikult digitaalselt nagu ka eelmistel aastatel.

Suur tänu, et Sa oled valinud MicroLinki ülikooli, et ennast arendada, täiendada ning uusi oskusi õppida. Ma olen kindel, et uus õppeaasta saab olema veelgi põnevam kui eelmine, ning ma kinnitan, et ka sellel õppeaastal on meie programmis õppeained, mida ei õpetata üheski teises Eesti ülikoolis ning praktilisel kogemuse saamine on esikohal.

Nagu ka eelmisel õppeaastal jätkame ka sellel aastal õppimist individuualprogrammi alusel, mis tähendab seda, et kõik MicroLinki tudengid saavad individuaalse õppekava järgmiseks aastaks. Kui Sinu mentor (juht) ei ole Sinuga veel jõudnud arenguvestlust pidada, siis lepi see palun kiirest kokku ja pange koos paika Sinu arengusoovid järgmiseks aastaks.

Uue õppeaasta alguses tahan ma Sulle tuletada meelde aga ühte olulist asja õppimise kohta.

Millal Sa midagi uut õppisid? Ma usun, et Sa õppisid näiteks hommiku jooksul kas tööle sõites raadiot kuulates või hommikusi ajalehti sirvides mõne huvitava fakti. See on alateadlik õppimine - tükk-tüki haaval iga päev natukene.

Samas jätame me mugavusest paljud olulised "õppetükid" iga päev õppimata! Need on situatsioonid meie elus, kus me käitume iga päev sama moodi nagu eile, kuigi teame ise väga hästi, et muutes ennast, ehk õppides asju teisiti tegema, oleksime palju rahulolevamad oma töö ja igapäevaeluga.

Iga päev Sul on võimalusi midagi olulist õppida - palun märka neid võimalusi! Õppimine on Sinu jaoks enda käitumise või suhtumise teadlik muutmine. Kuigi selline õppimise viis on pikaajaline ja raske annab ta märgatavaid tulemusi Sinu jaoks.

Õppevormi võid Sa vabalt valida. Õppida saad õpetaja/kaaslase/kollegi juhendamisel ja suunamisel. Õppida võid jälgides teiste inimeste ja ettevõtete õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Õppida saad katsetades ja proovides. Õppida võid raamatute ja interneti abil.

MicroLinki ülikool erineb teistest ülikoolidest veel selle poolest, et kõik tudengid on ühtlasi ka õpetajad. Jah, ka Sina õpetad oma kaaslasi läbi oma eeskuju ja kogemuste jagamise. Nagu Jaapani vanasõna ütleb: "Õpetamine on õppimine". Ma tunnistan, et mul ei ole olnud paremaid õpetajaid, kui MicroLinki tudengid viimase 3 aasta jooksul s.t. ma olen väga palju õppinud just tänu teile.

Täna, 1. septembril lähevad esimesse klassi ka 3 MicroLinki tudengi lapsed - Anneli Pajuse poeg Karl-Oskar, Paul Urbeli poeg Pent ja Teet Mölderi poeg Märt-Jürgen. Juba mitmentat korda astuvad 1. septebril kooliuksest sisse tervelt 69 väikest ja suurt microlinlaste peredes kasvavat koolijütsi.

Ja nagu ka eelmistel aastatel, nii ei väsi ma ka sellel aastal Sulle meelde tuletamast, et kui Sa sõidad täna õhtul autoga (töölt) koju, siis võta palun ilusti ülekäigu raja ees hoog maha ja lase lapsed (ja mitte ainult lapsed :-) üle tee – ja seda mitte ainult täna, ka homme ja edaspidi. Ka see on õpetamine ja õppimine! Sina näitad eeskuju - mõni teine autojuht õpib Sinu käitumisest!

Ilusat uut õppeaastat Sulle ja Sinu perele

Koondamise asemel ettevõtte omanikuks! vol 2

2009-04-09T01:08:00.002+03:00

Eilne postitus tekitas üllatavalt aktiivse tagasiside ja seda nii poolt kui vastu argumentidega.

Paljud vastukajad märkisid ära, et enamasti lähevad koondamisele nö. kehvad või halvad töötajad. Sellise väite peale jääb üle ainult küsida: "Mille järgi me anname hinnangu kas töötaja on hea või halb?". Vastus on ettevõtja seisukohalt ilmselge - tuleb vaadata töötaja panust ettevõtte eesmärkide saavutamisse. Siit edasi mõeldes tekib kohe küsimus, kas me saame siis laiendada ettevõtte vaatenurgast antud hinnangut töötajale üldiselt? Ja siinkohal on minu kindel seisukoht see, et sõltumata sellest, mis oli töötaja koondamise põhjus (madal produktiivsus, tellimuste lõppemine vms) EI SAA ja EI TOHI sellest teha järeldust, et koondatav inimene on saamatu ja et temast ei saa kunagi ettevõtjat või head töötajat.

Ma saan enda kogemusest tuua mitmeid näiteid, kus lahkunud töötaja, kellega tööga kaastöölised just eriti rahul ei olnud saavutas teises ettevõttes või ettevõtmises edu ja uute töökaaslaste-klientide imetuse. Kõik sõltub sellest, kas inimene valib tegeleda sellega mis paneb ta silmad särama ning satub keskkonda, kus toetatakse tema arengut.

Teine küsimus, mis mitmest arvamusest ülesse kerkis oli see, et kas väikeettevõtte on või saab olla efektiivsem kui suurfirma. Tõesti - kui vaadata IT tööstusharu, lähtuda efektiivsuse defineerimisel nt. kasumist/töötaja kohta, siis mis seal salata suurkorporatsioonid erinevad finantsidel põhinevad efektiivsusnäitajad on kordades paremad kui väikeettevõtte omad.

Teisalt saab efektiivsust defineerida ka nii, et efektiivsus on SOOVITUD tulemuse saavutamine mõistliku pingutusega/lühima ajaga/vähimate ressurssidega jne. Siinkohal olen ma täiesti veendunud, et startup'd suudavad paljude ülesannete puhul tunduvalt kiiremini jõuda tulemuseni kui suurfirmad. Ja ega need suurettevõtted kuskilt mujalt ju ei teki kui ikka 1-2 inimesest, kellel on idee või soov/vajadus midagi koos teha.

Koondamise asemel ettevõtte omanikuks!

2009-04-08T00:34:00.008+03:00

Aastast-aastasse otsitakse Eestis imerohtu, et kuidas küll julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema. Küll tehakse seminare, konverentse ja luuakse erinevaid veebikeskkondi (nt. http://www.aktiva.ee/, Tallinna Ettevõtlusameti kodulehekülg , ettevõtte asutamine Euroopa Liidus liikmesriikides jne). See kõik on vaieldamatult vajalik, aga see ei ole kaugeltki piisav, et inimesed nö. mugavustsoonist välja viia ja ettevõtluse radadele juhatada.

Aga miks mitte astuda julge samm ja motiveerida suur hulk Eesti inimesi täna ettevõtlusega tegelema?! Mis meil selleks vaja on? Ei rohkem ega vähem kui julgeid ettevõtete juhte, kes julgeksid käituda teisiti kui aastakümneid ettevõtluskeskkonnas käitud on.

Ei ole saladus, et ettevõtted on sunnitud koondama oma töötajaid. Seda tehakse vanal kombe kohaselt nii nagu seda alati tehtud on ja nagu seda näeb ette seadus. Kuidas näeks välja uut moodi "koondamine".

Väga lihtne! Ettevõte, kes on sunnitud oma töötajate arvu vähendama tegutseb järgmiselt:

1. Ettevõte pakub igale koondatavale töötajale välja võimaluse, et koondamisrahade täieliku väljamaksmise asemel asutatakse 100% töötaja omandusse kuuluv ettevõte - olgu selle nimeks edaspidi OÜ TöökasMees (enamikel juhtudest siis osaühing).

2. Ettevõte tasub OÜ TöökasMees nõutava osakapitali, kusjuures osa nõutavast osakapitalist võib tasuda mitte-rahalise sissemakena (nt. arvutustehnika, kui töötaja oskuste rakendamine eeldab arvuti kasutamist - võtame näiteks raamatupidaja või IT spetisalisti). Koondamisrahadest arvestatakse maha summad, mis kulusid osakapitali sissemakseks OÜ TöökasMees asutamisel.

3. Ettevõte aitab töötajat kõigi vajalike juriidiliste protseduuride läbiviimisel (põhikirja ettevalmistus, ettevõtte registreerimine jne)

4. Ettevõte sõlmib loodud ettevõttega (OÜ TöökasMees) lepingu, mille alusel OÜ TöökasMees osutab koondatud töötaja oskustega seotud teenuseid Ettevõttele vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele.

5. Peale moodsat "koondamist" on töötaja firma omanik koos nt. vähemalt 2 kuuluise lepinguga oma endise tööandjaga.

Eesmärk on niisiis mitte tekitada palju riiulifirmasid, vaid panna loodavad firmad kohe peale loomist ka tööle läbi selle, et ettevõtted, ostavad oma endistelt töötajatelt vähemalt kahe kuu jooksul teenust sisse. See loob olukorra, kus OÜ TöökasMees teeb paari kuuga läbi praktika, kuidas sõlmida teenuse osutamise lepingut ja esitada arveid.

Maakeeli seletades tähendab pakutud skeem seda, et koondamise asemel lepivad töötaja ja tööandja kokku, et töötaja saab osa "koondamistasust" ettevõtte OÜ TöökasMees näol ja ülejäänu rahas pangakontolo. Teisisõnu - puht rahaliselt inimene ei kaota midagi. Rõhutan siinohal veel kord üle selle, et OÜ TöökasMees kuulub 100% töötajale endale.

Mis on sellise lähenemise plussid?

* esiteks on ettevõtluse arendamiseks Eestis palju mitmekesisemad toetus/arendusprogrammid kui töötute armee jaoks.

* teiseks võimaldab ettevõtte omamine inimese jaoks mugavamalt võtta ette lühiajalisi projekte.

Töösuhte loomine ja katkestamine on täna tunduvalt pikaajalisem protsess kui ettevõtete vahel ärikokkulepete sõlmimine.

* efektiivsuse kasv - inimesed teadvustavad ettevõtte omanikena oma enda aja väärtust tunduvalt rohkem kui palgatöölisena

* ja lõppude lõpuks oleme me kõik juba vähemalt ühe ettevõtte omanikud, mille nimi on "OÜ MinuElu", kus me peame sama moodi tegutsema kui ettevõtjad.

Mis on sellise lähenemise miinused?

Kui aus olla, siis mina ei näe siin märkimismäärseid negatiivseid külgi - enamus inimesi on võimelised õppima selgeks üldised põhimõtted, kuidas ettevõtte toimib.

Võib-olla olen ma liialt optimistlik, aga aeg on küps et teha asju RADIKAALSELT teisiti!

7 päeva Eesti ITK demokeskuse avamiseni

2009-01-21T22:31:00.004+02:00

Nädal on lennanud kohutava kiirusega ja demokeskuse avamiseni on jäänud 7 päeva. Iseenesest ei märgi demokeskuse avamine projekti lõppu või eesmärgi saavutamist. Siis alles see õige töö algab.

Viimane nädal on mind pannud imestama kui oluline on osade ettevõtete jaoks nö. kaamerate ette pääseda. See meenutab kohati uudiste klippe, kus reporteri selja taga hüppavad koolilapsed ja üritavad meeleheitlikult lehvitada. Ärge saage valesti aru, ma ei halvusta ega hinda kedagi hukka! Kindlasti mitte! Kas selline ühekordne oma ettevõtte logo presenteerimine ja meediasõnumitest läbi vilksatamine annab ettevõttele midagi juurde?

Turundusteoorias on aastaid räägitud seda, et sõnum jõuab uudise tarbijani siis kui ta on seda vähemalt 3 korda kuulnud või kui tal tekib sellega personaalne seos. Selle teooria järgi jääb Eesti IKT demokeskuse avamine enamusele Eesti elanikest tähelepanuta. Kas me seisame siis probleemi ees? Ei, kindlasti mitte - demokeskus on üks ühisturunduse projekt, mille eesmärgiks on koolitada ja arendada Eesti IKT ettevõtteid oma tooteid ja teenuseid müüma.

Siit jõuangi selleni, et paljude ettevõtted loodavad ühekordsetelt meediasõnumitelt seda, et nende firma nimi jõuaks tarbijate mällu. Nii need asjad ei tööta. Tänases inforohkes maailmas küll mitte.

TEINE ÕPPETUND:

1. AINULT süsteemne ja järjepidev turunduskommunikatsioon loob eelduse, et Sinu ettevõtte sõnum jõuab kliendini. Üksikud vilksatused teleekraanil ja harvad pressitated kaovad infotulva.

Siinkohal on mul mõnele turunduse tudengile pakkuda välja uurimistöö teema: Eesti IT ettevõtete turunduskommunikatsioon´(turundussõnumid, sihtgrupid, turundussõnumite edastamise kanalid). Ja kindlasti vajavad Eesti IT ettevõtted nõu kuidas tulemuslikult oma ettevõtte sõnumeid klientideni viia.

14 päeva Eesti ITK demokeskuse avamiseni

2009-01-15T21:44:00.007+02:00

Ma pean ausalt tunnistama, et mul on au elada väga huvitaval ajal! Mul on olnud võimalus näha Eesti iseseisvumist, tormilist arengut, majanduse tõusu ja langusi, aidata ehitada ülesse erinevaid ärisid. Ja lõppu ei paista tulevat :-)

Eelmine aasta ei olnud erand. Mul oli õnn olla mitme projekti ja algatuse juures, mis liitsid endas mitmeid erinevaid ettevõtteid ja inimesi. Mõnedes projektides olin/olen kõrvaltvaataja, teistes osaline ja kolmandates vedaja rollis.

Üks sellistest koostööprojektidest, kus on kaasas paarkümmend Eesti IT ettevõttet on "Eesti IKT demokeskus". Eesti IKT demokeskuse avamiseni on jäänud 14 päeva! Selleks, et enda jaoks analüüsida, mis on selle koostööprojekti ja idee juures on hästi välja tulnud ning mida tuleks järgmine kord teisiti teha otsustasin ma kahe nädala jooksul panna kirja "Eesti IKT demokeskuse" projekti õppetunnid, mida olen viimase aasta jooksul saanud. Mis asi on eesti IKT demokeskus - sellest on mul aega teile järgneva 2 nädala jooksul kirjutada.

* * *

Aastaid on Eesti IT firmad veiniklaasi või õllekannu taga arutanud, et küll oleks ikka õige tegu firmade jõud ühendada ja midagi suurt ära teha. Enamasti on need ideed sinnapaika ka jäänud. Viimasel Visioonist Lahendusteni konverentsil tõusid taas püsti paar lugupeetud ja tubli härrasmeest ja andsid välja lubaduse ühte või teist ideed ja initsiatiivi eest vedada. Üks selline idee oli "open ITL" nimelise organisatsiooni loomine. Kohe registreeriti ära ka domeen openitl.org. Saalisviibijad noogutasid tunnustavalt pead - kiired poisid, siit tuleb midagi. Tänaseni ei ole sellest ideest/algatusest midagi kuulda olnud, domeen on registreeritud, kuid veebilehel valitseb tühjus.

Ma ei taha siinkohal kellegile midagi ette heita või kellegi suunas näpuga näidata. Kõik inimesed, kes on üritanud oma põhitöö/põhitegevuse kõrvalt koostööprojekti vedada teavad, et teiste firmade ja inimeste kaasamine ei ole tegelikkuses sugugi nii lihtne.

Enamasti näeb uue idee elu välja järgmine: väike ring tarku inimesi jõuavad mingi uue ideeni. Üks tarkadest inimestest lubab selle idee kirja panna ja kutsuda juurde ka teisigi tarku inimesi. Esimesed kohtumised/ümarlauad/nõupidamised vms toimuvadki. Kõik on suurepärane! Idee kasvab alguses kiiresti, inimesed on innustunud ja idee toetajaid tuleb muudkui juurde. Esimene koostöö-idee eufooria kestab 1-2 nädalat.

Idee kasvades ja uute firmade/inimeste lisandumisel aga hoog raugeb, sest mida rohkem on osapooli, seda rohkem on arvamusi. Siinkohal juhtub sageli see, et idee autorid/eestvedajad ilmutavad esimesi väsimusmärke - liiga palju on vaja oma ideed selgitada ja müüa. Ja mis seal salata, eks igapäevatöö vajab tegemist. Enamasti ongi idee soikumise põhjuseks see, et hea mõtte autorid "tõmbavad" asja käima, aga ei hoia ideed käimas. Miks ei võiks siis nö. uued idee toetajad neid algatusi elus hoida? Eks ikka seetõttu, et idee autor ei raatsi ideed käest lasta, vaid soovib seda iga hinna est kontrollida - ikkagi oma laps! Teisalt ei ole idee autoril aga aega algatuse eestvedamiseks. Tulemuseks on see, et idee toetajate initsiatiiv raugeb, sest liider ei vea enam ja ei ole endale leidnud ka järglast.

Demokeskuse idee on erinevate Eesti IT ettevõtjate peas keerelnud juba aastaid. Vahest on sellest ideest räägitud ka teistele firmadele, aga kaugemale mõttest ei ole asjad läinud. Projekt, millest järgneva 2 nädala jooksul juttu tuleb sai hoo sisse 2006. aasta lõpus, kus MicroLinki uue maja ruumide paigutuse planeerimisel selgus, et uutes ruumides jääb veidi vaba pinda, kuhu kohe alguses ei ole kolimas ühtegi osakonda. Idee kogu hoogu ühel workshopil koos GNT ja HP'ga. 20. märtsil 2008 avati peaministri visiidi käigus Eesti IKT showroom Ankaras. Nii see idee arenes ja kasvas.

Juba mais sai ideed tutvustatud ka teistele Eesti IT firmadele - toetajaid tuli muudkui juurde. Ja siis tuli suvi. Puhkused. Idee sai endale suve algul ka projektijuhi. Ja siis see juhtus. Projektijuht oli paigas ja oli võimalus puhkusele minna. Unustasin aga ühe olulise asja - keegi ei kandnud ideed edasi. Projektijuht oli segaduses, sest tal olid küll tööülesanded, kui ei olnud kontakte ja volitusi, et teiste IT firmadega läbi rääkida ja neile demokeskuse ideed müüa. Koostööprojekti vedamine ei tähenda ainult projekti ülesannete jagamist/kontrollimist vaid PIDEVAT idee müüki ja eestvedamist. Selles osas panin projektijuhi ikka täiega "tanki". Vabandused tema ees, ta tegi kõik, mis tema võimuses, et projekti edasi vedada.

ESIMENE ÕPPETUND:

1. Ideel peab olema kandja, kes ei peatu

2. Kui Sa oled idee vedamise enda peale võtnud, siis tee seda seni kuni ideel on vähemalt üks järgija, kes suudab Sinu rolli üle võtta.

Kollektiivne vastutus enamasti ei tööta. Ideede sünni ja kasvu faasis tööta see kohe kindlasti mitte.

Päkapikk Pepe jõulutervitus!

2008-12-23T16:00:00.003+02:00

Päkapikk Pepe ei olnud maganud juba 32 tundi. Pepe oli päkapikk, kelle õlul lasus kõigi ITI firmade sussidesse jõulumaiuste toomine ning jõulukinkide valimine meestele ja naistele, kes tegelesid selle va infotehnoloogia asjaga.

Pepe tegi oma tööd pühendumusega – iga aasta luges ta läbi hunnikute viisi ajakirju ja artikleid, surfas internetis ja käis klientide juures luurel, piilus sisse ITI firmade akendest ja vaatas ITI meeste arvutitesse.

Päkapikk Pepe’le tükkis vägisi uni silma, aga tööd oli veel palju teha. Ta avas järgmise kausta.

Kausta esilehel seisis: MicroLink. Pepe unisus oli hetkega pühitud – MicroLink. Seda nime oli ta viimase aasta jooksul palju kordi kuulnud ja ka Pepe ise oli sageli käinud kaemas kuidas neil läheb.

Pepe seadis end mugavamalt istuma ja tõmbas piparkoogi kausi lähemale – millega see MicroLink siis lõppeval aastal on silma paistnud? Pepe luges ja talle meenus ITI firma, kes oli võtnud vastu väljakutse teha midagi sellist, mida teised ITI firmad kui tuld kartsid. Selle firma töötajad olid viimase aastaga täitnud oma lubaduse teha valmis Eesti e-tervise süsteemid ja see oli neil ka tänu suurepärasele koostööle õnnestunud.

Pepe’le mäletas hästi, kuidas ta istus kevadel MicroLini kontoris ja hoidis pöialt nendele tublidele inimestele, kes andsid endast kõik, et need projektid õigeks ajaks valmis saaksid ning, et neil ikka jõudu jätkusk. Nad said sellega hakkama!

Päkapikk Pepe’le olid alati meeldinud avatud firmad, kes julgesid endale tunnistada, et nad vajavad muutusi – MicroLInk oli just üks nendest firmadest kes julges seda endale tunnistada. Pepe muigas – eks oli selles ka veidike tema kätt mängus, oli ju tema see kes sõlmis kokku saatuse niidid nii et päkapikkude lemmik Aivar sattus aitama ja koolitama MicroLinki inimesi. Pepe mäletas hästi seda tunnet, mis valdas teda suvel kui ta istus nähtamatuna MicroLinki teise hingamise koolitustel ja tal oli vastupandamatu soov olla üks nende inimeste seast ning vaielda ja arutleda koos nendega firma tuleviku üle. Midagi sellist ei olnud Pepe ega tema sõbrad enne näinud!

Tuisk läks väljas aina tugevamaks, tuul pressis uksepragude vahelt sisse justkui oleks tahtnud samuti vaadata mis paneb Pepe jala tatsuma ja veab suu naerule. Pepe oli leidnud kausta vahelt DVD, kus oli peal suvepäevadel lavastatud MicroLinki rockooper. Pepe, kes oli harjunud alati aasta lõpus vaatama üle ka selle, mida loovat ITI firmad aasta jooksul teinud olid, istus kui naelutatult tugitoolis ja ümises kaasa „MicroLink, superstar …. ta-tada-tada-da-da-da ...“.

Hmm, päkapikk Pepe märkas midagi, mis talle oli aasta jooksul kahe silma vahele jäänud – need hullud inimesed olid saanud hakkama millegi sellisega, mis pani ka kogenud päkapikud tunnustusest pead noogutama – nad olid viinud Eesti õpetajateni üle kogu Eesti 4000 arvutit ja teinud seda sellise kergusega, et isegi päkapikkude logistikaülem Alfredo kaalus sama efektiivse taktika kasutamist õpilaste jõulupakkide laiali jagamisel.

Juhuu, Pepe leidis veel midagi, mis logistikapäkapikkudel silma särama pani – Microlink ei olegi enam laiali üle Tallinna. Enam ei pea mõtlema kuhu see pakk nüüd viia. Järgmisteks jõuludeks on päkapikkudel tee selge - MicroLink see asub: Lõõtsa 8 ja teelt eksida on raske. Isegi ülemiste Vanake olla öelnud Jõuluvanale: “Näedsa, mul ka moodne kaldapealne nüüd. Nad pannud mulle siia ühe 10 korruselise, punaste tulukestega serverikasti püsti.“

Pepe märkas ühtäkki, et kausta vahel on ka mõned teist värvi lehed, kuid nende sisu näis väga sobivat MicroLinki omaga – need lehed kuulusid ühele tublile koolitusfirmale nimega IT koolitus, kes olid oma piparkoogi taigna pannud juba suvel Microlinkiga ühte külmikusse.

Väljas koitis! Päkapik Pepe sulges MicroLinki 2008. Aasta kausta ja naeratas. Ta tõstis telefoni ja helistas päkapikkude vahetuse vanemale, ning andis edasi palve, mida kasutati vaid erakordsete firmade ja inimeste puhul. Ta palus päkapikkudel viia MicroLinki ja IT Koolituse töötajate peredesse kuhjaga tervist ja õnne ning ühe raamatu koos DVD plaadiga, mis meenutaks neile kui erilised nad on!

Kõrvaltoast kostus köögivahetuse päkapikkude jutuvadinat ja ruumi täitis verivorstide magus lõhn Pepe ringutas ja tundis, et ta on ära teeninud ühe väikese kõhutäite ja puhkuse!

(MicroLinki jõulupeol 12.12.2006, Tallinnas)

Kuidas Euroopa saaks juhtrolli üleminekul Veeb 3.0-le?!

2008-10-03T17:18:00.022+03:00

Jah, just nii ongi! Sellel ajal kui igal pool räägitakse Web 2.0 ajastust ja Web 3.0 tulevikunägemus on alles kuju võtmas, algatas Euroopa Liidu Komisjon 29. septembril avaliku arutelu (kättesaadav ka eesti keeles). Arutelu teemaks on: "Kuidas Euroopa saaks juhtrolli üleminekul Veeb 3.0-le".

Esmapilgul tundub ikka imelik küll, et EL tahab olla parimate seas mängus, mida veel ei ole leiutatud. Aga vahest siin ongi iva - Euroopa, kes juba aastaid on veebitehnoloogia ja teenuste arendamisel sörkinud USA sabas üritab nüüd EL Komisjoni eestvedamisel uuele lainele jõuda ühel ajal teiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailma tegijatega.

„Tulevikuinternet muudab meie ühiskonda põhjalikult,” ütles infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. „Veeb 3.0 tähendab katkematut, igal ajal ja igas kohas toimivat äri, lõbustust ja sotsiaalvõrgustikku kiire, usaldusväärse ja turvalise võrgu kaudu. See tähendab mobiil- ja tavatelefoni vahe kadumist. See märgib digitaalse maailma kümnekordset hüppelist kasvu 2015. aastaks. Euroopal on selle muutuse juhtimiseks vajalik oskusteave ja võrguvõimsus. Me peame tagama Veeb 3.0 loomise ja kasutamise Euroopas.”

Kogu arutelu aluseks on dokument nimega: "Early Challenges regarding the “Internet of Things”, kuid vaadata tasuks ka nö. kinnitatud dokumenti: "Communication on future networks and the internet".

Internet of Things (IoT) keskendub RFID tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule. Pöörates tähelepanu põhjalikumalt arhitektuurile, kriitilise infrastruktuuri kontrollile, rakendustele, turvalisusele, privaatsusele ja andmekaitsele, regulatsioonidele ja standarditele.

Dokumendist "Communication on future networks and the internet" tasub ära märkida 4. peatükk (Järeldused - Conclusions). Seal on toodud ära 6 olulist valdkonda, millele EL Komisjon lähiaastatel tähelepanu pöörab. Fookusvaldkonnana kõlab sellest dokumendist läbi vajadus kiire internetiühenduse laiendamise peale EL's (k.a. kättesaadava hinnaga lairibaühenduste võimaluse tekitamine EL liikmesriikides).

Kogu eelneva jutu kokkuvõtteks saan ma maakeeli öelda, et EL Komisjon paneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas lähiaastatel eelkõige rõhku:

lairiba (broadband) internetiühenduste loomisele, et luua infrastruktuur lähiaastatel lisanduvate nö. Web 3.0 teenuste kasutuselevõtuks
RFID kasutuselevõtu julgustamine/toetamine/reguleerimine - Internet of Things (IoT)

P.S. Mind isiklikult jäi (EL info- ja kommunikatsiooni valdkonna tegevusplaane ja juhiseid lugedes) häirima süsteemitus ja kaootilisus kuidas vastava valdkonna plaane üheks tervikuks kokku seotakse. Tunnistan, et siin võib olla tegu minu asjatundmatusega EL juhtimispõhimõtes. Nii et kui leedub keegi kellel on selge pilt, siis palun andke julgesti teada.

Eesti esimene IT lahenduste showroom välismaal

2008-03-20T17:43:00.011+02:00

17. märtsil avas Andrus Ansip Eesti Türgi saatkonnas Ankaras esimese Eesti IT lahendusi tutvustava nn. showroom'i.

Showroom'i avamise teeb eriliseks see, et teadaolevalt on see esimene sellelaadne demoruum SAATKONNA juures.

Andrus Ansip ja Vahur Luhtsalu showroom'i avamisel

Showroom'i eesmärgiks on suurendada huvi Eesti IT lahenduste vastu (ID-kaart, e-Valitsus, e-valimised, e-äri lahendused) Türgi ettevõtete ja riigiasutuste seas ja ergutada Eesti ja Türgi koostööd läbi erinevate IT projektide. Reeglina on ikka nii, et terviklahenduste näitamine on ühel või teisel põhjusel piiri taga raskendatud või võimatu. Nüüd on selline võimalus esimesena olemas esimesena Türgis Eesti saatkonna juures. Teisisõnu - "koduses" keskkonnas on võimalik näidata Türgi ettevõtetele ja riigiasutustele Eesti e-lahendusi ja teisi IKT tooteid.

Eesti IKT showroom'i loomise initsiatiiv tuli Välisministeeriumilt ja esitlusruum pandi püsti koostöös Artec Grupiga. Showroom's on hetkel üleval kõik hädavajalik Eesti IT lahenduste demomiseks (arvuti, ID-kaardi lugeja, suur LCD teler, internetiühendus (k.a WiFi), Artec Grupi riistvara toodete näidised jm). IT ettevõtted, kellel on huvi ja soovi oma toodete/teenuste tutvustamiseks Türgis - võtke palun ühendust Eesti Vabariigi suursaatkonnas III sekretäri: Vahur Luhtsaluga.

Hoiame pöialt, et sarnased showroom'd tekivad peagi ka teistes riikides asuvate saatkondade juurde.

Mandatoril uus omanik ehk Skandinaavia IT konsolideerumine jätkub

2007-12-27T11:47:00.000+02:00

Vaatamata kalendrist ja postkastist vastu säravale jõulukuule on 2007. aasta lõpp toonud uudiseid, mis puudutavad veidike ka Skandinaavia kui ka Eesti IT turgu. Miskipärast on Fujitsu Services poolt Rootsi tarkvaraarendaja Mandator aktsionäridele tehtud üle ülevõtmispakkumine jäänud Eestis tähelepanuta. Ja ega asjaosalised isegi ei ole tõtanud seda uudist kommenteerima. Üritan siis anda kiire ülevaate, mis toimub ja mida antud tehing Eesti IT turul muudab või siis ei muuda :-)

Mandatori puhul on tegu 1982. aastal loodud ettevõttega, mille põhitegevusala on tarkvaraarendus ja projektijuhtimine.
Mandator noteeriti Stokholmi börsil 1997. aastal. Turud, kus tegutsetakse: Rootsi, Taani, Soome, Eesti ja UK. Töötajate arv 2006. aasta lõpus 514. 2006. aasta käive ja kasum vastavalt 800 MEEK ja 114 MEEK. Eestis tegutseb Mandatori tütarettevõte (enne tuntud ka kui Cell Networks ja Assert).

Niisiis tegi Fujitsu Services 8. oktoobril 2007 ettepaneku Mandatori aktsionäridele hinnaga 3 SEK/aktsia, mis oli ligaikaudu 30% kõrgem kui Mandatori aktsia kaalutud hind eelneva 10 börsipäeva jooksul. Kogu pakkumise maht oli ligikaudu 840 MEEK. Enam kui 90% aktsiate omanikest võtsid Fujitsu Services pakkumise rõõmsasti vastu ja järgnes kiire aktsianäride koosolek ning 21. detsembril lahkus Mandator juba börsilt.

Fujitsu Service jaoks võimaldas Mandatori ost suurendada oma kohalolekut Rootsi turul (käibe alusel hõivab Fujitsu 6. koha Rootsi süsteemiintegraatorite ja arendajate turul).

Mida tähendab Fujitsu Service ost Eesti turul? Mandator ja Fuijtsu Services on siiani tegutsenud kumbki oma valdkonnas ja seetõttu ei ole esmapilgul näha ka Eesti tarkvaraarenduse ja hooldusteenuste turu konsolideerumist. Küll aga tekib liitumise tulemusel ligikaudu 100 MEEK käibega IT ettevõte Eesti turule.

Jõudu ja jaksu Mandatori Ja Fuijtsu Services inimestele, et liitumise/ülevõtmise keerulised ajad rahulikult üle elada. Asjaomaste väitel peaks 1. aprilliks 2008 uued põhimõtted, strateegiad ja struktuurid paigas olema.

cecEjWSbLz

MicroLink Eesti kuulub Baltikumi kolme parima IT ettevõtte sekka

2007-11-19T16:59:00.000+02:00

MicroLink Eesti kuulub Baltikumi kolme parima IT ettevõtte sekka

Baltikumi juhtiv investeerimispank Prime Investment andis välja Baltikumi IT ettevõtete edetabeli. Edetabeli esikohal on Läti IT ettevõte Exigen Service, mille kogu äritulu oli 11,5 miljonit eurot ning kasv 23,4%. Järgnevad Alna (Leedu) ning MicroLink Eesti. MicroLinki kogu äritulude kasv oli 2007 esimesel poolaastal aastataguse perioodiga võrreldes 42,2% Analüüsis toob investeerimispank välja Baltikumi ITK sektori kasvu kiirenemise.

„2007. aasta II poolaastal kiire kasvutempo kindlasti jätkub, kuid samas on juba näha juba märke, et 2008. aasta IT sektori kasvutempo võrreldes 2007. aastaga aeglustub” ütles MicroLinki juhatuse esimees ning Eesti Telekomi juhatuse liige Enn Saar tulemust kommenteerides.

Prime Investement koostatud TOP 20 ettevõtte kombineeritud äritulude kasv on olnud 2007. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 30,4%. Panga sõnul on Baltikumi IT sektor järjepidevalt kasvanud viimased neli aastat.

Baltikumi IT ettevõtete edetabelis on taas esikohal Exigen Service, kogu ärituluga 11,5 miljonit eurot ning kasvuga 23,4%. Teisel kohal on Leedu päritolu ettevõte Alna kogu äritulude kasvuga 26,4%. Kolmandal kohal on MicroLink Eesti kogu äritulude kasvuga 42,2%.

Kuna ajalooliselt on IT teenuste äritulud teisel poolaastal suurem kui esimesel poolaastal, saavutab investeerimispanga hinnangul suur hulk Baltikumi IT ettevõtteid head tulemused nii käesoleva aasta teises pooles kui ka aastatulemustena.

Prime Investment Baltikumi IT ettevõtete edetabelit on koostatud alates 2001 aastast. Tabeli koostamise aluseks on ettevõttesiseselt arendatud IT teenustest ning efektiivsuse kasvult saadavad äritulud. Tabeli koostamisel ei ole arvestatud riistvara müüki või mujal arendatud tarkvara distributsiooni, kontoritarbeid ning muid taolisi tooteid.

Balti ITK turu järgmine kokkuvõte 2007 aasta kokkuvõttega ilmub 2008. aasta mais.

MicroLink Eesti on äripartner, kes pakub kiireid ja lihtsaid IT lahendusi. Ettevõtte tegevusaladest on esindatud serverlahendused, arvutitöökohtade haldus, tarkvaraarendus, majandustarkvara, dokumendihaldus, IT-konsultatsioonid ja IT lahenduste haldus. MicroLink on AS-i Eesti Telekom tütarettevõte.

Lähemalt on PimeInvest uuringuga võimalik tutvuda siin.

KÕIGE PAREM ISA!?

2007-11-12T10:40:00.000+02:00

KÕIGE PAREM ISA
Vladislav Korsets

Kõige parem isa ei andnud oma lastele kunagi naha peale. Isegi ei tutistanud neid ega sakutanud kõrvast. Ei pannud ta neid ka nurka seisma. Ta koguni ei kurjustanud nendega. Ei käskinud söögilauas vaikselt istuda, ei saatnud kõrvu pesema. Keelamisest polnud juttugi! Ei keelanud ta ninas urgitseda ega põrandale sülitada, ei keelanud kogu kõrist röökida, ei aknaid lõhkuda, ei keelanud teiste lastega kakelda ega putru lakke loopida. Midagi ei keelanud. Vaat niisugune oli see kõige parem isa.

Tõsi, tal polnud lapsi.

* * *

Neljapäeva õhtul koolis isadepäeva kontserdit kuulates tabasin ma ennast mõttelt, et suur osa kaasaegseid lastelaule ja luuletusi räägib sellest, kuidas isal on vähe aega, tal on palju tööd ja et koju tulles on ta väsinud ... Need laulud ja luuletused ei ole kindlasti tühjalt kohalt sündinud! Kindlasti räägiksid isade poolt tütardest-poegadest kirjutatud read sama.

Ärgem siis murdkem oma pead sellega, kas me ikka oleme ideaalsed isad oma lastele ning pojad või tütred oma isadele – püüdgem siis olla hoopis need, kes toetavad, julgustavad ning on olemas kui meid vajatakse! Nii oma lastele kui endi isadele!

Jõudu ja jaksu kõigile tänastele ja tulevastele MicroLinki isadele! Ilusat isadepäeva!

Reedel, 9. novembril 2007

ITL liikmesfirmade tippjuhid tutvusid infoühiskonna arendamise korraldusega Singapuri

2007-10-11T15:50:00.000+03:00

ITL'i PRESSITEADE

ITL liikmesfirmade tippjuhid tutvusid infoühiskonna arendamise korraldusega Singapuri

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmesfirmade tippjuhid tutvusid 29.09. - 06.10.2007 infoühiskonna arendamise korraldusega Singapuri Vabariigis ja osalesid sellealasel koolitusel.

Singapur on silmapaistev näide kompaktsest infoühiskonnast ning kiiresti arenevast majandusest, mis on maailmas esirinnas IKT lahenduste loomisel ja kasutamisel. Selleks, et paremini mõista selle väikeriigi edu põhjusi ja leida uusi ideid infoühiskonna edendamiseks Eestis külastas17 liikmeline delgatsioon ITL liikmesfirmade tippjuhtidest ja Tallinna Tehnikaülikoolist 29.09 – 06.10 Singapuri, kus toimus selle riigi infoühiskonna loomist ja arendamist käsitlev koolitus.

Koolituse korraldas Singapuri Rahvusliku Ülikooli juures asuv e-Goverment Leadership Centre. Samuti kohtuti kohaliku IKT sektori haruliiduga ja loodi kontakte sealsete ettevõtjatega "Firmade tippjuhtidele oli see väga ideede ning konkreetsete arengumõtete küllane reis nii oma ettevõtteid kui terve Eesti infoühiskonna arendamist silmas pidades" sõnas ITL president Urmas Kõlli. "Kuna osales nii suur hulk Eesti juhtivate IKT-firmade juhte ja reisi lõpuks joonistusid välja konkreetsed mõtted kuuldu-nähtu rakendamiseks kodumaal, siis julgen väita, et sellel reisil saab olema oma mõju meie infoühiskonna arengule" lisas ta.

Koolitusprogrammi käigus saadi ülevaade Singapuri info- ja kommunikatsioonisektori (IKT) 25 aastasest plaanipärasest arendamisest, e- Valitsuse rakendamise kogemusest, e-äri mudelitest ning tegevustest mis aitavad tagada sektorile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu. Riigi senine edu toetub suuresti arukal planeerimisel, tegevuse mõjusal juhtimisel ning avaliku ja erasektori laialdasel koostööl. Eestil, kui paljuski sarnasel väikeriigil, võiks olla kasulik rakendada Singapuri kogemusi majandusarengu toetamisel ja IKT lahenduste kasutamisel nii erinevates majandusharudes kui riiklikus sektoris.

ITL-is moodustatud töögrupp töötab läbi Singapurist saadud kogemused ja formuleerib omapoolsed ettepanekud Eesti IKT sektori arendamiseks. Samuti kavatseb ITL tulevikus jätkata koostööd Singapuri IKT sektoriga.

Koolitust kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koolituskava kaudu, mille eesmärgiks on arendada ettevõtteid läbi sektori haruliitude.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti.

ITL-i kuulub 38 liiget. ITL-i põhilised tegevussuunad hetkel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja infoühiskonna arendamine.

IT tööjõuturg Singapuris

2007-10-04T04:18:00.000+03:00

IDA 2006. aasta uuringu kohaselt on Singapuri IKT sektoris 119 700 töötajat (2005. aastal oli see arv 111 400) ja täitmata töökohtade arv 2 100. IKT sektoris töötavatest inimestest on ca 80% kõrgelt haritud töötajad.
IKT sektori töökohtade jaotus:

Tehniline tugi - 23%
Programmeerijad - 20%
Müük ja turundus - 15%
Kvaliteedijuhtimine, QA - 8%

30% IKT sektori töötajatest on naised - see osakaal on minu tagasihoidliku hinnangu põhjal kindlasti suurem kui Eestis. Singapuri IT firmades ringi käies kohtasime just keskastme juhtide seas märgatavalt rohkem naisjuhte kui Eestis. Singapuri kolleegid isegi küsisid ühel korral imestusega, miks meiega ühtegi naisterahvast kaasas ei ole :-)

Kõige enam on puudust tarkvaraarendajatest (ca 500 täitmata programmeerijakohta).

Kõrgkooli lõpetanud IT spetialisti palgatase algab 2 500 SGD'st (ca 20 000.- EEK). Singapuri keskmine palk on 3500 SGD.

Singapuri IT masterplaanis iN2015 on tööjõuturu osas võetud eesmärgiks:

täita/koolitada 80 000 täiendavat töökoht
suurendada 40% võrra lisaväärtust ITK töötaja kohta!

Pikaajaliselt on Singapuri IKT tööjõuturul fookus pandud suurt lisaväärtust loovate töökohtade loomisele ja nende töökohtade täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega töötajate arendamisele.

Singapur on algatanud 120 milj SGD suuruse projekti e-kirjaoskuse ja tehniliste teadmiste/kogemustega tööjõu koolitamiseks.

Strateegia on jagatud kolmeks osaks:

1. Andekate tudengite meelitamine IKT erialadele. Sealhulgas arendada noortes soovi ja julgust innovaatiliste IT lahenduste kasutuselevõtuks.

- tudengitele on antud võimalus omandada magistrikraad USA ülikoolide peale bakal. kraadi omandamist mõnes Singapuri ülikoolis. Antud võimalus on antud ka välistudengitele.

2. Arendada kõigi teiste tööstusharude töötajate IT oskusi. Arendada otsustajate IT alaseid teadmisi s.t. teadmisi kuidas IKT lahendusi äris ära kasutada.

- vanuritele IT teadmiste andmine - Silver Infocomm Initiative
- puudustkannatavate peredele IT vahendite kasutamise võimaluse loomine
- puudega inimestele IT vahendite kasutamise võimaluse loomine

3. Arendada/leida nö. tehnoloogia strateegia arendajaid (tehcno-strategist) ja spetsialiste erinevates IT valdkondades.

Antud valdkonna all on käima lükatud nn. National Infocomm Competency Framework/Academy (NICA).

IKT tööjoturu jaoks on lepitud kokku raamistik (National Infocomm Competency Framework - NICF) s.h. kirjeldatud oskuste tasemed (6 tk; Singapore Workforce Skills Qualifications).

Singapuri IT ja kommunikatsioonisektorist (2. osa)

2007-10-02T09:09:00.000+03:00

Kogu Singapuri IKT sektori maht oli 2006. Aastal 45,4 miljardit SGD (2005. Aastal 37,9 miljardit SGD).

Singapuri IKT tööstuse käibejaotus valdkonniti (2006):

Riistvara: 53%
Telekommunikatsiooniteenused: 14%
Tarkvara: 17%
IT teenused: 9%
Sisuteenused (content Services): 6%

Tähelepanu väärib, et Singapuri IKT sektori kogukäibest moodustab enam kui pool IKT sektori teenuste eksport (2006. aastal 30 miljardit SGD). Põhilised ekspordiregioonid on Asia regiooni maad (ca 70%), Euroopa moodustab Singapuri IKT sektori ekspordist 13%.

Singapuri IKT tööstuses on hetkel 120 000 töötajat, kusjuures hetekel on täitmata 2100 töökohta IKT sektori firmades. Singapur on muutnud oma tööjõupoliitikat selliselt, et spetsialiste oleks võimalik väljaspoolt Singapuri palgata kiirelt – 4 nädalaga on võimalik saada tööluba ja asuda tööle.

IT firmad

Kokku on Singapuris 13 600 IKT ettevõtet (27% nendest on rahvusvahelised ettevõtted oma esindustega Singapuris), kusjuures rahvusvahelised ettevõtted moodustavad oma käibega 60% kogu IKT turu mahust.

Kui vaadata kohalikke IKT firmasid, siis 95,6% firmade käive on vähem kui 2 milj. SGD aastas.
400 IT firmad on loonud Eesti ITL’i sarnase organisatsiooni – IT Association in Singapore (SiTF).
Singapuri IKT tulevik

Singapur on IKT sektori tulevikust rääkides püstitanud endale ambitsioonika eesmärgi:
„Develop a Globally Competitive Infocomm Industry”

Antud eesmärgi täitmist mõõdavad nad järgmiste näitajate saavutamise läbi:

1. IKT ekspordi mahu eesmärk: 60 miljardit SGD
2. Tarkvaraarenduse ja IT teenuste maht kokku: 36 miljardit SGD

Väga selgelt on tunda, et see eesmärk on ühine nii riigi kui eraettevõtete jaoks! Singapuri IKT tööstuses ei ole eraldi IT arenguplaani Singapuri kui riigi jaoks ja eraldi ettevõtluse jaoks! See on üks plaan, kusjuures riik võtnud oma rolliks IKT sektori firmade aitamise!

Kuidas nad seda teevad?

ESITEKS:

Üks viisidest kuidas Singapuris IKT ettevõtteid toetatakse riigi poolt on nn „Infocomm Enterprise Programm (iEP)”. Antud projekti eesmärk on riigi poolt toetada reference projektide elluviimist, panna IKT sektori firmad koostööd tegema ja läbi selle suurendada kohalike IT firmade konkurentsivõimet välisturgudel.

IDA, kes iseenesest on riigiasutus on loonud esindused välisriikidesse (USA, Hiina, India, Lähis-Ida), et aidata Singapuri IT firmadel müüa oma tooteid ja teenuseid välisturgudel. Selgelt on näha, et IKT ekspordi eesmärgi saavutamiseks teeb Singapur väga suuri ja KONKREETSEID jõupingutusi, kusjuures riik on siinjuures VABATAHTLIKULT võtnud rolli luua IKT firmadele igati soodne majanduskeskond tegutsemiseks välisturgudel.

TEISEKS:
Kõik riigi poolt tellitud tarkvaralahenduste omandiõigus (IP – intellectual property) on otsustatud anda erafirmade kätte s.t. eraettevõtel on õigus müüa Singapuri riigi jaoks arendatud tarkvara välisturgudel!

KOLMANDAKS:
Singapuri IKT sektorit ja teenuseid tutvustav portaal: http://www.infocommsingapore.sg/

NELJANDAKS:
Koostöö rahvusvaheliste IKT firmadega. Singapur on väga hästi tabanud ära, et rahvusvahelised firmad ei hakka kunagi huvituma väiksest Singapuri turust (4,5 milj. Elanikku), seetõttu ongi riik seadnud enda rolliks arendada seda koostööd läbi järgmiste tegevuste:

1. Kutsuda rahvusvahelisi korporatsioone Singapuri oma uut tehnoloogiat testima ja arendama.
2. Meelitada rahvusvahelisi korporatsioone Singapuri looma oma regionaalset keskust.
3. Luua sidemed rahvusvaheliste korporatsioonide juhtidega. Siinkohal on huvitav, et nad on loonud International Advisory Panel’i (IAP), kui on rahvusvaheliste suurfirmade võtmefiguurid, kelle ülesandeks on nõustada Singapuri IKT masterplan’i ja reklaamida Singapuri kui regiooni IKT liidrit.
4. Aidata arendada partnersuhteid kohalike IKT firmade ja rahvusvaheliste korporatsioonide vahel.

VIIENDAKS:
Call for Collaborations (CFC) Singapuri valitsus julgustab IKT sektori firmasid pakkuma välja uusi lahendusi ja koos teiste firmadega looma neid pakutuid lahendusi.

KUUENDAKS:
Kõige eelneva toetamiseks on Singapuri riik IKT tööstuse tutvustamiseks välisriikides töötanud välja eraldi turundusstrateegia (koos brändiga), et aidata IKT sektori firmadel lüüaläbi välisturgudel. Sisuliselt on tegu Singapuri IKT sektori brändiga.

Singapuri IKT brändi logo

Singapuri IT ja kommunikatsioonisektorist (1. osa)

2007-10-01T08:09:00.000+03:00

*** Proloog ***

Erinevad Aasia riigid võivad eemalt vaadates tunduda kõik ühesugused – soe kliima, pilusilmsed inimesed, tundmatu ja imelik keel jne. Reaalsuses on iga Aasia riik oma nägu ja paljude kohtade peal üllatume me tõsiselt kui näeme/kogeme kuidas asjad tegelikult on. Kohati on osad eluvaldkonnad kaugel Aasias korraldatud palju paremini kui Euroopas. Eesti ITL (Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit) delegatsioonil oli võimalus viibida 5 päevaSingapuri e-Goverment Leadership Centre’s ja külastada Singapuri IKT sektori firmasid. Lähipäevadel üritan lühidalt panna kirja mida me kuulsime ja nägime.

***

Enne kui minna Singapuri IKT sektori juurde on lugejale kindlasti hea tuua mõned põhinäitajad Singapuri kohta:

Pindala: 704 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: 4.48 milj (3.61 milj kohalikku elanikku)
Rahvastik:
- hiinlased 76%
- malaislased 15%
- hindud 7%
- teised rahvused 2%

Riigikeeled: inglise (kogu äritegevus ja valitsusasutuste töö käib inglise keeles), hiina, malai, tamil.
SKP: 137 miljardit USD
SKP elaniku kohta: 30 600 USD
Rahaühik: Singapuri dollar (SGD)
Valitsemissüsteem: nn. Westminister mudel: parlament, kohtud, valitsus. 15 ministeeriumit.
Valitsuskabineti lähiaastate prioriteedid tööstusharude arendamiseks: Biotehnoloogia ja IDM (interactive digital media)

IKT sektori maht (2006): 45,4 miljardit SGD (363 miljardit EEK)
IKT kulutused riigi eelarvest: ca 1%
Arvutiseeritus (2006): 78% leibkondadest omab 1 või enamat arvutit.
Internetikasutus (2006, inimesed vasnuses 15-59): 59%
Püsiühendused (2006):

- 15-65 aasta vanustest kasutavad internetti regulaarselt - 71%
- Eraettevõted (10-49 töötajaga ettevõtted) – 69%

Mobiilikasutus: 111% (sisuliselt siis väljastatud SIM kaarte elaniku kohta)

Kogu IKT juhtimise ja kordineerimise eest vastutab Singapuris eraldiseisev ministeerium: Ministry of Information, Communication and the Arts (MICA). Sisuliselt on tegu organisatsiooniga, mis Eesti mõistes tähendaks tänase RIA, RISO, Sideameti ja Kultuuriministeeriumi ühisosa.

Jüri Jõemaa (ITL) ja Mr Tan Weng Suan

MICA all on organisatsioon nimega IDA, kes vastutab IT ja telekommunikatsioonisektori regulatsioonide ja valdkonna arendamise eest. Kokku töötab IDA’s 1000 inimest! Märkimisväärne on see, et, et e-riigi arendamise eest ei vastuta mitte Ministry of Information, Communications and the Arts, vaid Rahandusministeerium.

Eestis on hetkel olukord, kus sisuliselt riigi vaatest üks ühine tellija e-riigi lahenduste arendamiseks puudub – küll on olemas täitja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol.

Singapuri riigi IKT rahastamine on ikkagi detsentraliseeritud s.t. kõik ministeeriumid majandavad IKT halduses ja arenduses lähtudes oma eelarvest, mitte kesksest „IKT arenduse rahakotist”. IDA’l on konsultatiivne roll IKT projektide osas.

Kokku on siiani Singapuri IKT valdkonnas olnud 6 strateegilist arenguplaaani (http://www.in2015.sg/):

1981-1985 – Rahvuslik arvutiseerimise plaan – IT tööstuse arendamine ja IT tööjõu koolitamine/arendamine.

1986-1991 – Rahvuslik IT arengukava – elektrooniline andmavahetus avaliku- ja erasektori vahel.

1992-1999 – IT masterplaan 2000. Eesmärgiga: „Transforming Singapore into an Intelligent Island”.

2000-2003- Infocomm 21 – „a vibrant Global Infocomm Hub with a thriving and prosperous Digital Economy”2003-2006 – Connected Singapore – „a new blueprint for infocomm development”

2006-2015 – iN2015 (http://www.in2015.sg/). Peamised eesmärgid:

1. Pakkuda lisaväärtust andvaid rakendusvõimalusi läbi IKT lahenduste majandusele ja ühiskonnale
2. Suurendada lisaväärtust lisavate teenuste turgu 26 miljardi SUSD
3. Suurendada IKT teenuste eksporti 60 miljardi SUSD’ni.
4. 80 000 uut töökohta IKT sektoris
5. 90% kodumajapidamistest omab interneti püsiphendust (hetkel ca 70%)
6. 100% kodumajapidamistest, kus on kooli minevad lapsed omavad arvutit

Uue põlvkonna IKT infrastruktuuri arendamise projektid:

1. Rahvuslik lairibavõrk – läbilaskevõimega 1 Gbps või rohkem. Lahendus, mis on võimeline pakkuma taskukohast internetiühendust 95%-le kodumajapidamistest 2012. aastaks.

2. Wireless@SG – tasuta Wireless ühendus 3 aasta jooksul. 5000 avalikku assess-point’i 2007. Aasta lõpuks. August 2007 lõpu seisuga oli Wireless@SG teenusega liitunud 500 000 kasutajat. Proovisin ka ise antud lahendust ja peab tõdema, et vähemalt kesklinna piirkonnas töötab see lahendus väga edukalt. Kellel asja vastu rohkem huvi, siis soovitan vaadata: http://www.ida.gov.sg/Infrastructure/20070202144018.aspx

Informaatikanõukogu ütles EI kasutajanimedele/paroolidele ja koodikaartidele

2007-09-27T10:35:00.000+03:00

Nagu paar nädalat tagasi rõõmuga märgitud sai, siis kogunes 25. septembril üle kolme aasta taas kord Informaatikanõukogu. Koosistumise ülevaatega saavad kõik huvilised ise tutvuda RISO koduleheküljel. Küll aga tooksin välja paar olulist ja tähelepanu väärivat otsust.

Esiteks: selge ja konkreetne seisukoht üleminekuks tugevatele autentimismehhanismidele, mis
Informaatikanõukogu sõnastuses kõlab järgmiselt:

- Tunnistada ID-kaart ja Mobiil-ID kaasaegsetele turvanõuetele vastavateks ning kõige eelistatumateks autentimisviisideks Eestis.
- Soodustada igati nende laiapõhjalist kasutuselevõttu, sh olles ise eeskuju.
- Pidada teisi autentimisviise, sh kasutajanime/parooli, koodikaarte ning vahendatud autentimisteenust moraalselt aegunud ning ebasoovitavateks viisideks. Välistada nende juurutamine loodavates süsteemides.
- Teha ettepanek valitsusele tagada riiklike avalike e-teenuste ebaturvaliste autentimisviiside lõpetamine hiljemalt 2009. aastaks, säilitades vaid ID-kaardi ja Mobiil-ID põhised viisid ning teavitada sellest aegsalt avalikkust.
- Erasektor võtab eesmärgiks isikustatud teenuste osutamisel kasutada vaid ID-kaardi ja
Mobiil-ID põhiseid autentimisviise alates hiljemalt 2009 aastast.
- Edastada sama soovitus e-teenuste kaasaegse autentimislahenduse kohta kohalikele omavalitsustele.

Müts maha! Julge ja konkreetne otsus!

Kummaline on aga see, et Informaatikanõukogu võttis KOGU erasektori nimel eesmärgi kasutada e-teenuste puhul VAID ID-kaarti ja Mobiil-ID'd, samas aga riigi esindajad piirdusid: "ettepaneku tegemisega valitsusele". Kohalike omavalitsuste puhul piirduti vaid soovituse andmisega.

Kui nüüd antud teema kallal veelgi põhjalikumalt norima hakata, siis julgen täie tõsidusega väita, et erasektor ei hakka KUNAGI oma e-teenuste autentimislahendusena kasutama AINULT ID-kaarti/Mobiil-ID'd ja seda väga lihtsal põhjusel - erasektor piirab ennast aina vähem ja vähem mingi kindla riigi territooriumiga. ID-kaart on hea ning turvaline, aga seda ainult siseriiklike teenuste puhul!

Ja üks asi veel - Informaatikanõukogu liikmed ja organisatsioonid, keda nad esindavad lubasid
soodustada igati Mobiil-ID-Kaardi kasutuselevõttu, sh olles ise eeskuju. Nõudkem siis julgelt nendelt organisatsioonidelt Mobiil-ID ja ID-kaardi põhiseid autentimislahendusi :-)!

Microlink koos teiste Telekom Grupi ettevõtetega toetab TTÜ-d miljoni krooniga

2007-09-19T14:35:00.000+03:00

TTÜ aastapäeval 17. septembril sõlmisid Telekom Grupp ja TTÜ koostööleppe, mille raames toetavad Eesti Telekom Gruppi kuuluvad EMT, Elion ja MicroLink TTÜ vastrenoveeritud infotehnoloogiateaduskonna õppehoonesse rajatavaid sidelahendusi.

"Kaasaegsete õppimisvõimaluste loomine on kõrge haridustaseme loomiseks vajalik alus," selgitas toetust MicroLinki juhatuse esimees ning Eesti Telekom juhatuse liige Enn Saar. "Telekommunikatsiooniettevõttena sõltub ka meie käekäik Eesti koolide haridustasemest. Tugev ja kaasaegne haridus on see, mis hoiab Eestit ka edaspidi arenenuimate riikide edetabelis kõrgel positsioonil."

Telekom Grupi toetus TTÜ-le on kokku 1 miljon krooni. Saadud raha eest ehitab TTÜ välja terminali mobiilsust tagava, kõrgkäideldavusega WiFi-võrgu ning ostab uued e-õppe serverid.
"TTÜ teisel õppehoonel on oluline roll telekommunikatsiooniinseneride ja IT-spetsialistide ettevalmistamisel," ütles Eesti telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm. "Kuna nii EMT, Elion kui MicroLink saavad siit olulise osa omatöötajate järelkasvust, on see meie panus nende erialade kaasaegsesse õpetamisse Eestis. Tehnoloogiahariduse edendamise vajalikkusest on palju räägitud ning selle vajalikkuses ei kahtle ilmselt keegi. Praegune koostöölepe on üks reaalne samm sellel teel."

"Lairibatehnoloogiale tuginev ning mobiilsust tagav juurdepääs e-õppe ressurssidele võimaldab olulisel määral suurendada õppe efektiivsust ning tagab mobiilse arvutiside vahenditega paindliku ja otstarbeka ajakasutusenii üliõpilastele kui ka õppejõududele," ütles Tallinn Tehnikaülikooli infotehnoloogiateaduskonna dekaan Ennu Rüstern. "Mahukas andmevaramu uute serverite toel kiirendab tehnoloogia arengute ning teadussaavutustegakaasaskäimist ning osalemisat rahvusvahelises koostöös."

TTÜ-d seovad Eesti Telekomi grupi ettevõtetega ka varasemad pikaajalised koostöösidemed IT ja kommunikatsiooni õppe arendamisel, samuti antakse igal aastal välja Telekom Grupi ettevõtete stipendiume.

Lõpuks ometi - informaatikanõukogu töötab jälle!

2007-09-06T22:31:00.000+03:00

Kas mäletate veel, et Eesti Vabariigis on moodustati 1996. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega Informaatikanõukogu, mille eesmärgiks on:

- Eesti Vabariigi informatiseerimise üldaluste ja strateegia koostamise alaste ettepanekute väljatöötamine;
- informaatika ja infotehnoloogia valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude läbivaatamine ja nende kohta arvamuste andmine;
- Vabariigi Valitsuse nõustamine informaatika arenduskavade elluviimise küsimustes, arvestades Euroopa Liiduga integreerumise vajadust;
- riigi infosüsteemide arengukavade läbivaatamine.

Informaatikanõukogu kogunes viimati 26. novembril 2004. Eelmise majandus- ja kommunikatsiooniministri jaoks ei olnud infotehnoloogia oluline teema ja seega ei kutsutud tema ametiaja jooksul Informaatikanõukogu kordagi kokku.

Ega viimaste aastate jooksul keegi enam nagu ei lootnud ka enam, et Informaatikanõukogu kui Vabariigi Valitsuse nõustaja IT küsimustes üldse kunagi kokku veel kutsutakse.

Aga võta näpust, Juhan Parts viis 5. juulil 2007 Vabariigi Valitsusse korralduse eelnõu, millega muudeti esmalt Informaatikanõukogu koosseisu.

Informaatikanõukogu komisjoni uuteks liikmeteks nimetati Hannes Astok, Teet Jagomägi, Alar Karis, Tõnis Lukas, Tarmo Pajumets, Margus Püüa, Vallo Reimaa, Ain Rasva, Sten Tamkivi.

Komisjoni koosseisust arvati välja Jaak Aaviksoo, Tõnu Liik, Allan Martinson ja Rein Rebane.

Kogu Informaatikanõukogu koosseis on toodud siin.

25. septembril koguneb Informaatikanõukogu muudetud koosseisus siis jälle üle 3 aasta.

Ühena olulistest teemadest on Informaatikanõukogu laual “Eesti infoühiskonna arengukava 2013 rakendusplaani 2007-2008" kinnitamine. Tegemist on kavaga, mis paneb paika ja kirjeldab milliste IT arendusprojektidega Eesti riik lähiaastatel tegeleb ja millistesse valdkondadesse/lahendustesse investeeritakse struktuurfondide (SF) raha.

Igatahes jõudu ja JÄRJEPIDEVUST juhan Parts'le Informaatikanõukogu ettepanekute ja ideede elluviimisel.

Soovid esimeseks septembriks

2007-09-02T10:45:00.000+03:00

Kallid töökaaslased,

Homme on 1. september – tarkuse päev, esimene koolipäev, kooliasta algus, septembri esimene kuupäev, sümboolne sügise alguse päev. Heal päeval mitu nime :-)

Septembrikuu esimene päev on paljude inimeste jaoks päev, mis sümboliseerib õppimist ja arenemist. 1. september on juskui kuupäev, mil kõlab stardipauk kõigile neile, kes soovivad midagi uut õppida ja areneda – hetk, millal endale öelda: „Nüüd on käes hetk, et hakata õppima midag uut, millele ma ammu mõelnud olen” ja sellega ka algust teha. Nii mõnelegi meist on see ka nn võidukas finish kogu suvisele virr-varrile ja ringijooksmisele ning tõotab rahulikuma ja kindlama elutempo algust.

Väikesed lapsed õpivad iga päev – proovivad, jonnivad kui midagi ei õnnestu, aga õpivad edasi – seni kuni nad tulemusega rahule jäävad. Väikeste laste jaoks on õppimine mäng. Keegi ei sunni neid õppima!

Õpilased omandavad teadmisi ja kogemusi aastaid! Kümneid aastaid etteantud kava järgi kindlaid asju. Kindlasti ei ole kooliaastate jooksul kõige olulisemad need teoreemid või faktid, mida õpitakse vaid just oskus kuidas õppida-areneda ja õpitut ära kasutada-rakendada.

Miks on õppimine raske? Kohati esmapilgul isegi väga raske?! Õppimine on alati nagu tundmatu maa avastamine – me ei tea, mis meid ees ootab, millal me ennast seal koduselt tundma hakkame, millised tagasilöögid meid ees ootavad ja ega me enamasti ei kujuta ka ette kaua selle uue ja tundmatu avastamine aega võtab jne. Arenemise ja õppimise edukuse võti on peidus järjekindluses ja julguses üha uuesti ja uuesti tundmatuid maid avastama minna.

Tänavu alustavad "tundmatute maade avastamist" esimeses klassis 11 MicroLinki töötajate last: Katariina Braun, Mairit ja Mailis Pajumägi, Tanel Kaaver, Erik Neemoja, Katrariina Roosma, Frederika Frey, Martin Lippmaa, Marianne Carmen Perli, Johanna Preden ning Calvin Pärn. Juba mitmentat korda astuvad 1. septebril kooliuksest sisse tervelt 87 koolijütsi.

Õnnesoovid minu poolt kõigile kes homme otseselt või kaudselt koolipinki istuvad: emadele ja isadele, kelle lapsed lähevad kooli, kõigile kes taasalustavad või jätkavad õppimist olgu see siis kas mõnes kõrgkoolis, tantsukoolis, autokoolis või oma käe peal.

Soovin teile kõigile järjekindlust ja julgust uute asjade õppimisel – uskuge iga uus kogemus mille saate või uus asi mida te õpite tuleb kunagi kasuks. Isegi siis kui te täna täpselt veel ei tea milleks üks või teine kogemus või teadmine ära kulub. Ja nii kummaline kui see ka ei tundu, siis ka raskused ja ebaõnnestumised on need, mis arendavad ja õpetavad.

Veel soovin ma teile jõudu, et toetada ja julgustada oma lähedasi, sõpru ja töökaaslasi õppima üha uusi asju. Ja mitte ainult toetada - ärge kartke jagada oma oskusi ja kogemusi!

Ah jaa, ühte asja tahan teile tänavugi südamele panna – kui te sõidate täna õhtul autoga (töölt) koju, siis võtke palun ilusti ülekäigu raja ees hoog maha ja laske lapsed (ja mitte ainult lapsed :-) üle tee – ja seda mitte ainult täna, ka homme ja edaspidi. Ka see on õpetamine ja õppimine! Teie õpetate - mõni teine autojuht õpib ka teie käitumisest!

P.S. MicroLink teeb meie väiksematele (7-14-aastastele) koolilastele kooli alguse puhul väikese kingituse – pisike taskulambi, mis on pimedal ajal kasutatav ka helkurina, mis koolikoti küljes põledes aitab autojuhtidel koolijutse paremini märgata. Kingitused jagame lapsevanematele kätte järgmise nädala alguses ning siis saadame selle kohta ka täpsema teavituse.

MicroLinki uus maja sai nurgakivi

2007-06-07T23:09:00.000+03:00

Meie kõigi eludes on olnud ja kindlasti ootab veel ees mitmeid uusi algusi – kooli lõpetamine, naise võtmine/ mehele minek, lapse sünd, uue kodu rajamine. Nendes olukordades me tunneme selgelt, et midagi on muutumas – välja kujunenud rutiinid enam ei toimi ja reeglid ei kehti ning selleks, et edukas ja õnnelik olla, tuleb midagi muuta. Uue maja ehitamine on MicroLinki jaoks samuti uue eluetapi algus - seega suurepärane aeg ja võimalus vanade rutiinide „raputamiseks” ning uute ideede elluviimiseks.

MicroLink valis oma uueks koduks Ülemiste City. See valik ei sündinud mitte ainult heade tingimuste või soodsa hinna tõttu vaid eelkõige seepärast, et Ülemiste City on võtnud oma eesmärgiks arendada välja Eesti suurim ja võimsaim innovatsioonilinnak. Ja seda mitte ainult sõnades. Ülemistele on juba täna kolinud või lähiajal kolimas Eesti tuntud ja innovaatilised firmad, ning kui vaadata Ülemiste City arenguplaane ja seda millise kiirusega neid ellu viiakse ei teki mul täna enam hetkekski kahtlust, et see piirkond, kus me praegu asume saab olema Eesti kõige kiiremini arenev ja innovaatilisem linnak lähiaastatel. Ja mis saaks olla MicroLinkile innustavam keskkond kasvuks, arenguks ja paremaks muutumiseks?

Siia ülemiste linnakusse on juba tänaseks oma kodu leidnud või leidmas Eesti erinevad tehnoloogiafirmad ning ma olen enam kui veendunud, et sellises keskkonnas, kus me töötame tihedalt kõrvuti nii oma konkurentide kui partneritega võidavad kõik – nii meie kliendid, töötajad, partnerid.

Uut kodu luues mõtleme me hoolega läbi, milline see olema peaks, et ta sobiks meie elustiili ja väärtushinnangutega . Mõne jaoks on hubane maakodu, teisele meeldib eldada moodsas linnaelamus, mõnele meeldivad kirevad värvid, teine armastab rahulikke toone – see kõik on seotud sellega, kes me oleme. Kui kodu saab olema meie olemusele vastav, siis tahame me seal olla ning tunneme koduigatsust sealt pikalt eemal olles.

Me tahame, et MicroLinki uus maja oleks koht, kus tahavad olla meiega samu väärtusi jagavad inimesed ning, et see keskkond oleks meile kõigile hubane ja samas inspireeriv. MicroLinkis on alati väärtustatud tiimitööd ja kambavaimu – me usume, et asju koos tehes saavutame me enamat kui igaüks üksinda. Samuti on meile omane mängulisus – töö peab olema ka fun!

Suur tänu kõigile teile, kes te olete juba jaganud oma ideid uue kontori kujundamise osas! Need ideed on olnud sisekujundajatele oluliseks abiks! Täna tahaksin kutsuda appi ka lapsi. Miks ja kuidas küsite?

Laste fantaasia on piiritu – nad ei mõtle sellele, kuidas on õige või mida peab – nad tegutsevad lähtudes oma sisetundest ja jõuavad tihtipeale üllatavate tulemusteni. Ka täiskasvanute maailmas on teinekord kasulik ületada piire ja murda väljakujunenud tavasid. Selleks, et meil see igapäevaselt meeles oleks ja et me oma tööd veidi mängulisemalt võtaksime, tahame kujundada MicroLinki uue kodu meie kõigi laste joonistustega, mis kantakse uue kontori seintele.

Siinkohal ongi mul teile palve, et teie kodudes kasvavad noored kunstnikud joonistaksid järgmise nädala reedeks pilte teemal „Parimad asjad maailmas”, et saaksime MicroLinki uue kodu nende piltidega täita. Täpsema info joonistuskonkursi kohta saadab Reet välja homme. Järgmise nädala reedel korraldame kõigi joonistuste näituse MicroLinkis.

Enne veel kui nurgakivi kallale asume on meil aga veel üks konkurss, mis on seotud kerkiva majaga. Nimelt on Ülemiste City’s traditsioon, et iga maja saab ka mõne innovaatilise teadlase või ühiskonnategelese nime. Tingimused maja nö. „ristiisa” valikul on järgmised:

1) isik, kelle nimi antakse kerkivale hoonele on kahjuks siit ilmast tänaseks juba lahkunud ja ajab omi asju teiselpool vikerkaart
2) on olnud innovaatiline eestlane või väga tihedalt Eestiga seotud inimene
3) on paistnud silma innovaatiliste lahenduste ja ideedega nii Eestis kui maailmas
4) ja peaks kindlasti olema seotud kuidagi meie tegevusvaldkondadega

Ka selle konkursi kohta saate lisainfot homme.

Lõpetuseks tahan MicroLinki poolt soovida:

1. ehitajale kindlat kätt ja raudset närvi, et saada hakkama kõigi ettetulevate raskustega ja väljakutsuva ajakavaga.
2. Ülemiste City’le järjepidevust ja jõudu kõigi suurepäraste ja innovaatiliste plaanide elluviimisel

Ja kõigile MicroLinki töötajatele veidi kannatust uue maja valmimisel. Aasta pärast seisame siin ja siis juba kääridega, et uue maja lint läbi lõigata

Millega teenib Eest riik leiba 20 aasta pärast

2007-04-23T23:40:00.000+03:00

Maailma esimesed E-valimised oli hea algus vastse valitsuskoalitsiooni ühele olulisele eesmärgile – Eesti innovatsiooni arendamisele. Võrreldes teiste riikidega ei looda Eestis midagi uut, mis tervikmajandusele midagi juurde annaks, sest meil puuduvad selleks vajalikud toorained ja fundamentaalsed teadusharud, küll aga on eestlaste tugevus protsessiinnovatsioon ehk oskus võtta kasutusele ja kohandada juba olemasolevaid süsteeme.
Kõige säravam näide selles vallas on vaieldamatult Skype, mille puhul osati kasutada oskuslikult erinevaid toimivaid tehnoloogiaid ning läbi töötava sõnumi teha end nähtavaks, mispeale toode tõusis lendu üle maailma. Samas on Skype erandlik näide, sest tavapraktikas on eestlane pigem vaikne nokitseja ning enamus Eestis toimunud protsessiinnovatsioonist jääb meil väljapoole müümata ning ka siseriiklikult edasi arendamata.
Protsessiinnovatsiooni puhul on kõige olulisem oskus näha, kuidas olemasolevat tehnoloogiat on võimalik edasi arendada. Vaevalt, et Henry Ford oskas aimata, et ühel päeval saavad kliendid endale ise autot sobivatest osadest kokku valida, selle tulemuseni on jõutud läbi erinevate arenguetappide.

Eesti Belgiast ees
Vaadates Eestit innovatsiooni vaatenurgast on meie tugevusteks meie väiksus ja oskus olla vaba dogmadest. Tänu nendele kahele tegurile oleme suutnud ühiskonnas viia ellu mitmeid innovaatilisi projekte, mida meist rikkamad ja suuremad riigid alustasid enne meid. Näiteks äriregistri ettevõtteportaaliga tegeles Belgia juba enne Eestit, tänaseks oleme aga belglastest kolme päevaga ees – meil saab ettevõtte asutada kahe, neil viie päevaga. Samamoodi oleme Belgiast ees online ühistranspordi piletisüsteemiga. Kui meil juba olemas töötav paberivaba süsteem, siis Belgia, kus on väljastatud 6 miljonit ID-kaarti, läheb alles paberpiletilt üle SMS- või plastikpiletitele.
Eesti väiksuse eeliseks on võimalus kiirelt otsustada ja julgus muudatused ellu viia. E-valitsus sündis tänu valitsusjuhile, kes usaldas tehnoloogiat ning julges vastu võtta otsuse teha asju teisiti. ID-kaardid on olemas nii Soomes kui Rootsis, kuid Eestis on selle projekti taga ka telekommettevõtted ja pangad, muutes projekti ühiskonnas märksa laiapinnalisemaks. Digitaalallkirja kasutuselevõtt ei tähendanud pelgalt tehnoloogilist lahendust, vaid ka muutust seadusandluses. Vanad Euroopa maad ei suuda sageli siiani uskuda, et digitaalse allkirja andmine on mitte ainuüksi võimalik, vaid ka seaduslik.

Innovatsioonil peab olema kandepind ühiskonnas
Paljude innovaatiliste tehnoloogiate edukuse peapõhjus on nende läbimõeldus ja laiem kandepind ühiskonnas. Vaevalt oleks E-maksuamet nii populaarne, kui selle taga ei oleks koostööd kõikide pankadega või kui lõpuks tuleks ikkagi paberid välja printida ja lähimasse Maksuameti kontorisse toimetada. Oskus kasutada olemasolevat ja seda edasi arendada ning seeläbi tõsta efektiivsust on innovatsiooni üks põhilisi lähtekohti.
Rääkides praeguse Eesti kõige kuumemast teemast – tööjõust, siis sageli ei hooma töötajaid otsivad ettevõtted, et uute inimese asemel on olulisem olemasolevat efektiivselt kasutada. Võtame näiteks kliendikaardid. Kliendikaardi peamine ülesanne on identifitseerida inimesed, kes on firmale lojaalsed. Täna toodetakse tohututes kogustes erinevaid papp- ja plastikkaarte ning raisatakse meeletuid summasid kliendiandmebaaside info värskendamisele. Tulemusega pole rahul ei ettevõtted, kes pidevalt maadlevad vananenud andmetega, ega kliendid, kelle rahakotid on mitmetest kaartidest pungil. Tegelikult oleks võimalik kõik kliendikaardid identifitseerida läbi ID-kaardi, muutes elu lihtsamaks mõlema poole jaoks.

Riik kui tark tellija
Kuigi oskame kasutusele võtta teiste tehnoloogiaid, ei suuda me müüa oma tehnoloogiaid Eestist väljapoole. Kuna Eesti turg on ääretult väike, ei teki arenduse tarbeks piisavalt ressurssi ning miskipärast ei jõua Eestis välja töötatud lahendused toodetena turule, pigem juurutatakse mujal välja töötatud toodangut. Kui riigil on mõjutamiseks peamiselt kaks hooba: maksustada ja toetada, siis riik kui mastaapsete innovatsiooniliste lahenduste kõige suurem tellija saaks siin omalt poolt läbi targa tellimise lisaväärtusi luua. Hetkel toimub erinevate tehnoloogiate tellimine riigi poolt peamiselt läbi hinnaargumendi, kuid peale selle võiks riik jälgida, et arendatud lahendus oleks kasutatav ka mujal. Lisapräänikut võiks pakkuda ka nendele tööde teostajatele, kes suudavad sama tehnoloogia Eestist väljapoole müüa. Soome kummikutootjast Nokia ei saanud mobiilifirmat üleöö, pikka aega oli ettevõtte riiklikult toetatud läbi ülikoolide. Maailmamastaabis silmapaistvate tulemusteni jõudmine toimus siiski riigi toel.

Vaja on konkreetseid eesmärke
Riigi esimene roll oleks panna paika selgelt mõõdetavad eesmärgid. Vaadates tagasi ühele Eesti edukaimale projektile Tiigrihüpe, siis üks selle õnnestumise põhjuseid oli kindlasti väga konkreetne ja mõõdetav eesmärk – igasse kooli internet. Ka tänane valitsus võiks seada endale konkreetsed ja lihtsalt mõõdetavad eesmärgid Eesti innovatsiooni arendamisel. Kõige keerulisem on seejuures vältida erinevate eesmärkide sattumist poliitiliste kempluste ohvriks. Otsus, millega teenib Eesti raha 20 aasta pärast, peaks olema otsustatud parteide üleselt.
Eestis on palju valdkondi, kus protsessiinnovatsioon jääb toppama selle taha, et üks organisatsioon ei suuda teisega kokku leppida. Näitena võib tuua praegused E-Tervise projektid, kus kõige keerulisemaks takistuseks on erinevate meditsiiniasutuste erinevad lähtenurgad. Kuigi kõik on andnud ühesuguse arstivande, ei taheta kokkuleppele jõuda mitte patsiendist või riigist, vaid endast lähtuvalt. Kuigi kõik on nõus asja idee ja eesmärkidega, ei olda omalt poolt valmis eesmärgi nimel teisele poolele vastu tulema. Omast kogemusest läbi töö Microlinkis oskan öelda, et innovatsioon saabki sündida läbi erinevate poolte vahelise diskussiooni ja samm-sammult teineteise soovidele vastu tulemise.

Eestis on avalikus sektoris rohkem innovatsiooni kui erasektoris
Arvestades riigi tellitud mastaapseid E-projekte, nagu E-valimised, E-maksuamet, E-Valitsus, äriregistri ettevõtteportaal või digilugu on praeguse seisuga Eestis riigi poolel innovatsiooni rohkem kui erasektoris. Kuna riigi roll on kujundada keskkonda laiemalt on see hea eeldus Eesti innovatsiooni kasvuks. Jõudes taaskord selleni, et uute tehnoloogiate puhul on peamine nende roll ühiskonnas, algab kõik inimeste mõtteviisist. Läbi Vaata Maailma projekti, mille taha koondusid paljud Eesti suurettevõtted ja 100 000 inimest, oleme maailmas interneti kasutamise osas esirinnas. Tänaseks kasutavad Eestis internetipanka ka pensionieas inimesed. Küsimus on suhtumises. Paralleeli võib tõmmata Austraalia säästulampide projektiga. Suures plaanis hoiab säästulamp energiat äärmiselt vähe kokku, pigem on tegu energiasäästliku mõtteviisi kujundamisega, läbi konkreetse ja selgelt püstitatud eesmärgi.

Paberivaba Eesti 2015
Vaadates innovatsiooni laiemalt, tuleb meil nentida fakti, et tootearenduses ja odava tööjõu pakkumises jäävad USA ja India meist alati ette. Kuid väikese riigina suudame ka edaspidi suurriikidest kiiremini uusi tehnoloogiaid kohandada ja ühiskonnas kasutusele võtta. Ettevõtjana ootan tänaselt valitsuselt konkreetseid eesmärke. Miks mitte võtta tänase valitsuse innovatsiooni eesmärgiks Paberivaba Eesti 2015 ehk võimalus ajada kaheksa aasta pärast kõikide riiklike institutsioonidega asju paberivabalt.

Eesti Päevalehe arvamusartikkel 14.04.2007

Eesti Silicon Valley - Ülemiste City (vol2)

2007-03-21T14:45:00.000+02:00

Jaanuari keskpaigas õhku visatud ootus, et Ülemiste City piirkonnast võiks kujuneda Eesti IT firmade Silicon Valley hakkab tasapisi tõeks saama.

Täna teatasid Ülemiste City ja AS Helmes ettevõtte kolimiseks Ülemiste innovatsioonilinna.

* * *

PRESSITEADE
21.03.2007 12:22

Ülemiste City sõlmis üürilepingu Eesti ühe tuntuma IT-sektori firmaga AS Helmes ettevõtte kolimiseks Ülemiste innovatsioonilinna.

"Läbirääkimisi Helmesega pidasime juba ammu, lepinguni jõudsime eelmisel nädalal," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Helmese suuromanik Jaan Pillesaar oli üks esimesi, kelle peal ma Ülemiste City kontseptsiooni 1,5 aastat tagasi kompasin ning kelle positiivne tagasiside oli vaieldamatult üheks julgustajaks idee elluviimisel. Mul on hea meel, et Helmes nüüd ka ise Ülemiste Citys asuma hakkab, " lisas Gunnar Kobin.

"Helmes on viimastel aastatel kasvanud energiliselt, meie tulevikuplaanid pole vähem ambitsioonikad. Tänaseks on praeg une asukoht jäänud meile väikseks ning loomulik on uus kodu ehitada sama perspektiivsesse piirkonda. Ülemiste City on väga innovatiivse suunitlusega, seega oli meie uue kodu loomine sinna loomulik valik," ütles AS Helmese nõukogu liige Kalju Rüütli.

Gunnar Kobini sõnul on Helmese uus büroo 2000-ruutmeetrine ning büroo hakkab paiknema Ülemiste City peatänava ääres linnaku keskse restoranihoone ühes tiivas. "Sama hoone teises tiivas paikneb teise Eesti IT sektori suurtegija Webmedia büroo ning naabruses algab aprillis Baltikumi suurima IT ettevõtte Microlink büroohoone rajamine. Suvel valmib Ülemiste Citys esimene 10-korruseline büroohoone, mille sõsartorni ehitus käivitus jaanuaris. Samuti valmib sel aastal Ülemiste Citys AS ML Arvutid arvutitehas," lausus Gunnar Kobin.

AS Ülemiste City on Tallinna Lennujaama naabrusesse rajatav innovatsioonilinn. Linnakusse tuleb üle paarisaj a tuhande ruutmeetri büroopinda ja kõrgtehnoloogilisi tehaseid. 2006. aasta sügisel kolisid Ülemiste Citysse tarkvaraarendusettevõte Webmedia ning Mainori Kõrgkool. 2007. aasta sügiseks valmib linnaku südamesse restoranitänav ja ML Arvutite tehas ning 2008. aasta kevadel saab valmis Baltikumi suurima IT ettevõtte Microlink hoone.

AS Helmes on üks suurimatest tarkvaraarendajatest Eestis. Helmese projektid on peamiselt suunatud äri- ja missioonikriitiliste telekommunikatsiooni, logistika ja finantstarkvara arendustele. Helmese suurklientideks on Eesti juhtivad ettevõtted ja mitmed rahvusvahelised firmad. Helmese grupi 2006. aasta konsolideeritud käive oli ligi 140 miljonit eesti krooni. Helmese grupis töötab hetkel 107 inimest.

ITL: Eesti IT turu analüüs (2005. aasta andmete baasil)

2007-02-23T14:23:00.000+02:00

2007. aasta on juba suure hooga käima läinud, aga nagu erinevate turuanalüüsidega ikka jõuavad analüüsiks vajalikud andmed avalikkuse lauale pika-pika viiteaja järel.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) sai lõpuks kõkku kõik vajalikud andmed IKT sektori kohta, et panna kokku lühike dokument: "Eesti IKT sektori analüüs 2005 aasta andmete põhjal". Antud dokumendi olulisemaid punkte üritangi alljärgnevalt kirja panna.

Esmalt peab kurvastusega tõdema, et Statistikameti jaoks ei eksisteeri ei IKT sektorit ega ka telekommunikatsiooni või IT sektorit eraldi. Kui vaadata milliseid IT valdkonna uuringuid Statistikaamet täna regulaarselt korraldab, siis võib Statistikameti andmebaasist võib leida järgmised uuringud: Infotehnoloogia ettevõttes ja Infotehnoloogia leibkonnas.

Käive aastas(2005)	Firmasid	Turuosa
Üle 100 MEEK	24	72%
50–100 MEEK	19	8%
20-50 MEEK	47	8%
10-20 EEK	57	4%
1-10 MEEK	325	7%
Alla 1 MEEK	168	1%

2005. aasta Eesti IKT turu maht oli ligikaudu 16 miljardit krooni.

Riigikogu valimised ja erakondade IT alased lubadused

2007-01-20T20:16:00.000+02:00

4. märtsil ootavad meid ees järjekordsed Riigikogu valimised. Erakonnad on juba mitmeid kuid koos istunud, et anda viimast lihvi oma lubadustele. Igaüks üritab oma lubadustega lüüa teiste lubadusi. Ja eks see, palju nendest lubadustest ka teoks saab sõltub sellest, kes moodustavad koalitsiooni, mis saab kirja koalitsioonileppesse ja mida tahetakse/suudetakse ära teha.

Võtsin tunnikese aega ja vaatasin üle kõigi suuremate erakondade valimisplatvormid. Otsisin eelkõige infoühiskonna, IT alase koolituse ja hariduse kohta käivaid lubadusi/plaane. Enne kui panen kirja, mida ma erakondade valimisplatvormidest leidsin kinnitan, et ma ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda ega kuulu ka täna s.t. järgnev jutt ei ole valimispropaganda :-)

Esimene, mis silma hakkas oli see, et erakonnad võib jagada kahte gruppi: esiteks need, kellel on olemas konkreetne vaade infoühiskonna arendamiseks (Reformierakond ja IRL) ning erakonnad, kellel selles valdkonnas mingit seisukohta ei ole (või ei ole nad julenud seda valimiste eel kõva häälega välja öelda :-).

Millised plaanid-lubadused siis silma jäid:

1. Eestikeelse infotehnoloogia arendamine
Eestikeelsed arvutiprogrammid, eestikeelsete sõnaraamatute digitaliseerimine, hääletuvastussüsteemi ja eesti keele masintõlkesüsteemi rakenduste väljatöötamine. (Reformierakond ja IRL)

2. Eesti kultuuripärandi digitaliseerimine
(Reformierakond, IRL, SDE)

3. Internet ja arvutid
Kiire Internet kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Pidevalt uuenev arvutipark, õpetamise abivahendid ning kiire internetiühendus igale koolile. Arvuti igale lapsele!
(Reformierakond, IRL, Rahvaliit)

4. Riigi e-teenused
Riigi e-teenuste arendamine ja kodanikule lihtsamaks/kasutoovamaks muutmine.
(Reformierakond, IRL, Keskerakond)

5. Vajalik haridus infoühiskonnas toimetulekuks
Tagada tasuta arvuti algõpe kõigile soovijatele – nii tööealistele kui ka pensionäridele.
Kaasaegse tehnilise varustuse soetamine kõikidele koolidele. Tiigrihüpe II ja Vaata Maailma II toetamine/taaselustamine.
(Reformierakond ja IRL)

Ainukesena kõikidest erakondadest julges Isamaa- ja Res Publica Liit lubada välja riigi IT juhtimise reformimise: "Käivitame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna horisontaalse riikliku programmi, mille eesmärgiks on suurendada Eesti võimekust toimida infoühiskonnana. Loome programmile piisavalt kõrgel poliitilisel tasemel juhtimisstruktuuri, mis võimaldab seda ühendatud ressursside abil ellu viia."

Kõik erakondade IT alased valimislubadused on kokku kogutud siia.

Vaatame siis nelja aasta pärast, palju lubadustest täidetud on!

Eesti Silicon Valley - Ülemiste City?

2007-01-18T22:46:00.000+02:00

Kuni eelmise aastani oli Eestis kõige suurem IT firmade kontsentratsioon Pärnu mnt. piirkonnas, kus asuvad: MicroLink, Helmes, Hansapanga IT maja, IT Grupp, ML Arvutid, Andmevara jt.

Antud piirkond ei hiilga aga kahjuks oma paindlikusega ja nii on paljud selles piirkonnas olevad firmad pidevalt hädas ruumipuudusega, sest olemasolevates büroomajades ei ole lihtsalt ruumi kasvamiseks. Ega kinnisvaraarendajad ei hiilga ka ümbritseva infrastruktuuri parandamisega. Kvaliteetseid söögikohti napib (ainukesena saab nimetada kohvikut "Pärnu"), parkimiskohtade puudus on juba kätte jõudnud.

Viimase aasta jooksul on aga üha enam IT firmasid hakanud ringi vaatama uute ruumide järele - nii on oma otsuse uue büroohoone osas langetanud Webmedia, ML Arvutid ja eile tegi selle otsuse ka Microlink. Kõik eelnimetatud IT firmad on oma uueks koduks valinud Ülemiste City.

* * *

AS MicroLink Eesti ning AS Ülemiste City sõlmisid lepingu Baltikumi suurima IT firma MicroLink kolimiseks Ülemiste Citysse. MicroLinki tarbeks rajatakse Ülemiste Citysse 10-korruseline büroohoone, millest MicroLink võtab kasutusele üle 4000 m2 viiel korrusel. Büroohoone ehitab AS Celander, kellega Ülemiste City sõlmis ehituslepingu mahus üle 120 miljoni krooni. MicroLinki hoone valmib 2008. aasta kevadel.

MicroLinki juhatuse esimehe Enn Saare kinnitusel on MicroLinki lähiaastate eesmärk kasvada uutesse tegevusvaldkondadesse ning laieneda geograafiliselt, mis ühtlasi tähendab ka kasvu töötajate arvus. „MicroLinki eesmärgid viisid meid otsuseni leida ettevõttele uus kodu piirkonnas, mis läheks kokku meie ambitsioonidega,” sõnas Saar.

Ülemiste City juhatuse esimehe Gunnar Kobini sõnul on Eesti suurima IT-firma MicroLinki kolimine Ülemiste Citysse fundamentaalse tähtsusega samm kogu Ülemiste City arengus. „Pea kõigis Ülemiste Cityle sarnastes innovaatilise suunitlusega ärilinnakutes on keegi, kelle ümber kujuneb samalaadsete ettevõtete klaster. MicroLink on vaieldamatult üks neist ettevõtetest, kellel on potentsiaali IKT sektori klastri tekitamiseks Eestis,” lisas Kobin.

MicroLinki hoone hakkab asuma Ülemiste City südamesse rajatava pargi ja tehistiigi kõrval, Suur-Sõjamäe teed ning Lennujaama teed ühendava Keevise tänava ääres. Hoone alla tuleb kaks korrust parkimistasapinda, 100 meetri kaugusel MicroLinki uuest hoonest asub septembris avatav Ülemiste City restoranitänav, mille toimimiseks on leping sõlmitud Eesti tuntud koka Imre Kose ettevõttega. Hoone naabruses plaanib Ülemiste City veel käesoleva aasta kevadel alustada kogu linnaku vajadusi rahuldava spordihoone rajamist.

Jõulutervitus MicroLinki töötajatele - MicroLink 2006. aastal

2006-12-19T00:29:00.000+02:00

Aasta tagasi pidasime jõulupidu Salme kultuurikeskuses. Elioniga liitumine oli just hoogu sisse saamas ja alates sellest hetkest on meie turundusosakonna ülesanne olnud veelgi raskem – kuidas leida koht kuhu peale liitumist kõik inimesed ära mahuksid ja mis valemiga ennustada kui palju MicroLinki rahvas seekord jaksab õlut ära juua!

Keegi meist ei osanud toona ennustada, milline näeb MicroLink välja aasta pärast. Täna teame täpselt millised viimased 12 kuud on MicroLink’i jaoks välja näinud. Eks tagantjärgi tarkus pidigi olema täppisteadus. Nagu ütles üks tuntud pangandustegelane aastaid tagasi: „Oh, oleks ma pooltki nii tark kui minu naine takka järgi ...”

Kaheteistkümnesse kuusse mahtus palju sündmusi – kohati isegi nii palju, et tekkis tunne nagu sõidaks me ameerika mägedel – ülesse, alla. kurv vasakule ja kurv vasakule. Vaatamata sellele tohutule kiirusele ja sündmiuste virr-varrile oleme aga siiski kindlalt rajal püsinud. Kindlalt rajal olemine tähendab seda, et MicroLink on Eestis suurem ja tugevam kui kunagi varem ja seda kõigis valdkondades, kus me täna tegutseme.

Kuigi aasta on olnud muutusterohke ja tegutsemist täis olete te oma tubli tööga ja kannatliku meelega suutnud selle tempoga kaasas käia ja tohuti töö ära teha. Ma arvan, et see kogemus, mida te MicroLinkis töötades olete saanud ja järgnevatel aastatel veel kindlasti saate on seda väärt, et siin töötada!

Aga mille suurega me siis aastaga oleme hakkama saanud küsite te?

Ma tahan tänada:

- Axapta meeskonda südika ja tulemusliku tegutsemis eest, milkle tulemusena on viimase aasta jooksul viidud edukalt lõpule või lõpusirgele mitmed suured projektid k.a. Elioni uue finantstarkvara juurutus.

- Personalijuhtimise, raamatupidamise osakonda ja bürood, kes on suutnud ilma iagasuguse kurtmiseta väga edukalt saada hakkama firma kiire kasvuga – alates muutustest ettevõtte struktuuris, aruandluses ja lõpetades pideva kolimise ja töökohtade ümberpaigutamisega.

- tarkvaraarendajaid, kes on saanud hakkama professionaalse tööga Statistameti, EMT, Elioni, OMX jt projektides

- ATK teame, kes on suutnud hoida olemaoseolevaid kliente meie juures vaatamata sellele, et iga klient on ise nägu ja ise tegu. Lisaks on ATK meeskond suutnud edukalt võtta üle Helmese IT halduse osakonna ja alustanud garantiiteenuste pakkumist HP riistvarale.

- SAP teamile, kes viis edukalt lõpule mitu suurt projekti, nende seas SAP CRM’i juurutuse Haigekassas, mis oli eeskätt tehnoloogiliselt ja ajaliselt keerukas projekt ning edukas projekti lõpetamine Justiitsministeeriumis. Tubli töö, te saite sellega edukalt hakkama.

- Konsultatsioonid ja IT koolitus on tõusnud vaieldamatult Eesti kõige tõsisemaltvõetavaks ITIL’i koolitajaks, konsulteerijaks ja juurutajaks. Seda näitavad juba tehtud ja käigus olevad projektid Playtech’s, Hansabis, Tallinna Linnakantseleis, Eesti Pangas.

- Kesksüsteemid ja helpdesk on edukalt suutnud vaatamata liitumise segadustele kliente hoida ja uusi kliente juurde võita. Juba see, et meil on vaba ruum serveriruumides otsakorral näitab, et vaatamata ruumipuudusele läheb meil hästi ja klienid usaldavad meie teenust ja toovad oma süsteeme meie juurde!

- Endist ITI-i ja tänast müügi tiimi. 2006 aasta on toonud meile võimaluse osaleda mitmetes VÄGA suurtes infrastruktuurilahenduste hankeprojektides. Heameel on tõdeda, et mitmed kõige magusamad on meil õnnestunud ka ära noppida (näit. EÜP storage, SIS, VIS biomeetria osa, MATA keskese SAN infra loomine, Ale Coq jne jne)

- Lepinguhaldus, kõik müügimehed ja tootejuhid ja logistika on näinud kõvasti vaeva, et närida ennast läbi Elioni lepingutest ja leppida Elioniga kokku kuidas käib müük klienidele peale liitumist. Logistika on ilma kurtmiseta saanud hakkama kasvanud kaubamüügi mahuga.

- Dokumendihalduse teamile – aastaga on jõutud teha mitu väga suurt LiveLingi juurutust – Elionis, EMT’s ja MicroLinkis. Postipoissi ja DocLogix on vaatamata keerulisele olukorrale dokumendihalduse turul suutnud oma kliente hoida ja ka uusi kliente juurde võita. Koostöös tarkvaraarnendjatega loodi ka Postipoisile kaks uut moodudlit – dokumendivahetuskeskuse liides ja arhiivimoodul.

- Ja loomulikult turundus, kes on edukalt suutnud korraldada seelgi vingemaid üritusi veelgi suuremale arvule klienidele ja töötajatele – klienidüritused, suvepäevad, MicroLinki sünnipäevapidu.

Seda ei ole üldsegi vähe! Projektid, mis said esile toodud olid suured ja keerulised. Ja te olete nendega väga edukalt hakkama saanud!

Viimase aasta jooksul on paljud teist öelnud, et tänane MicroLink ei ole enam samasugune, mis ta oli kaks aastat tagasi. Teil on õigus, teil on täiesti õigus!!! MicroLink on kasvanud aastaga Eesti mõistes suurfirmaks ja üleminek keskmise suurusega ettevõttest suurettevõtteks ei ole kunagi valutu, ega saa seda ka olema. Viimase aastaga on kõigile tööd märkamatult juurde tekkinud – justkui nõiaväel on kuskilt tekkinud üha uued ja uued projektid ja tööülesanded. Aga te olete nende kõigiga hästi hakkama saanud. Iga algus on raske – nii ka suurfirmaks kasvamine. Igale kiirele arengule järgneb vaiksem ja stabliilsem periood. Me olime teistsugune firma 2 aastat tagasi ja me oleme teistsugused aasta pärast. See on MicroLinki DNA’sse sisse kirjutatud, et me peame pidevalt muutuma – see on küll vähest raske ja veidike närvesööv, aga ega veereva kivi peale ju sammalt ei kasva!

Täna võin ma möödunud aastale tagasi vaadates julgusega öelda, et MicroLink ei ole enam keskmine firma, kus tehakse keskmisi ja väikseid IT lahendusi. MicroLink on koht, kus pannakse kokku pakutakse Eesti suurimaid ja kvaliteetsemaid IT lahendusi – olgu see siis tarkvaraarendus, konsultatsioonid, IT lahenduste müük või serverite ja arvutitöökohtade haldus!

Täna hommikuse seisuga töötab MicroLinkis 273 töötajat, nendest 10 tubli ema, kes kasvatavad täna kodus lapsi.

Me oleme selle aastaga kasvanud tublisti inimeste arvult, aga meil seisab järmine aasta ees
firma muutmine ka sisulise poole pealt, mis tähendab seda, et me peame aina enam mõtlema selle peale, mida me peame teisiti tegema, et meil jääks rohkem aega uute lahenduste loomiseks ja arendamiseks ning et me suudaksime konkurentidest kiiremini ja kvaliteetsemalt pakkuda oma teenuseid. Firma kasvamine tähendabki igale ühele meist küsimust: „Mida tuleb mul endas ja enda ümber muuta, et selle kasvuga kaasas käia?”

Kiire kasv viimase aasta jooksul on meid viinud selleni, et kõik MicroLinki töötajad ei mahu enam ühte majja. Veel enamgi, MicroLinkil on töötajaid üle kogu Eesti – nii Tartus, Jõhvis, Viljandis, Pärnus ja teistes linnades. Täna on mul hea meel öelda, et me oleme finišisirgel MicroLinki uue maja ehitus-ja rendilepingu sõlmimisel. 1,5 aasta pärast on meil igatahes põhjust pidada soolaleivapidu!

Ja lõpetuseks tahan ma tänada ka kõiki MicroLinki töötajate pereliikmeid, kes vaatamata pingelisele aastale, on olnud kannatlikud. Kannatlikud isegi siis, kui mõned õhtud nädalas on teie kaaslase tööpäev veninud pikemaks kui kaheksa tundi. Kannatlikud, kui hilja õhtul heliseb kodus telefon ja teie kaaslane sukeldub mitmekümneks minutiks töömailma ja tõsisema probleemi korral tõmbab jope selge ning tormab tööle. See kõik käib ka laste kohta, kes vahel tulevad teiega peale lasteaaeda või kooli töö juurde, et te saaksite enne koju minekut veel mõned kiired asjad töö juures korda ajada. Ma luban, et me muudame oma tegevust nii, et selliseid pikki õhtusse või öösse jooksvaid tööpäevi saab olema aina vähem ja vähem! Suur tänu teile mõistmise ja toetuse eest!

Ilusat jõuluaega teile ja teie peredele!

(MicroLinki jõulupeol 18.12.2006, Laitses)

Kuidas mõjutab Bush'i visiit Eesti riigi IT toimivust?

2006-11-24T11:49:00.000+02:00

Esmapilgul tundub, et nagu eriti ei mõjutakski!

Kõrgeid riigitegelasi on ennegi Eestis käinud ja tuleb loodetavasti tulevikuski - riigivisiidid käivad rahvusvahelise suhtlemise juurde. Turvareeglid on sõltuvalt väliskülalise tähtsusest erinevad, kuid tavaliselt ei häiri nad eriti tavainimese igapäevaelu. Infotehnoloogilistest lahendustest rääkimata. No kuidas saaks Bush'i visiit mõjutada näiteks Eesti riigi IT süsteemide toimimist? Esmapilgul nagu ei mõjutagi - infosüsteeme ja servereid ei panda ju väliskülalise visiidi ajaks kinni nagu teid ja hotelle.

Bush'i visiit on aga veidike erinev eelmistest taolistest visiitidest. Nimelt suletakse Bush'i visiidi ajaks peale Radissoni hotelli ka Rävala 5 büroohoone (vt. Postimehe uudist). Selles hoones asub aga teatavasti ka RIA serveriruum, kus töötavad ja hakkavad tulevikus tööle mitmed olulised riigi infosüsteemid. Kujutage nüüd ette olukorda, kus tehnillise rikke tõttu seiskub mõni süsteem näiteks esmaspäeva õhtul vastu teisipäeva. Hoone on suletud ja sinna ligi ei pääse! Tänasel päeval on paljud riiklikud süsteemid veel sellisel tasemel duleerimata, et infosüsteemid töötaksid edasi teises serveriruumis olevatel serveritel. Sellise negatiivse stsenaariumi korral tuleb lihtsalt oodata, millal riigivisiit läbi saab ja hoone uuesti avatakse.

Kokkuvõtteks: loodetavasti Bush'i riigivisiidi ajal midagi ei juhtu ja RIA ametnikud on selle võimaliku probleemiga tegelenud. Nagu näete tuleb serveriruumide ehitamisel ja planeerimisel arvestada ka kõrgete riigitegelaste visiidiga kaasnevaid riske ja probleeme.

Isadepäevaks

2006-11-12T01:22:00.001+02:00

Isaks ei saada koos lapse sünniga! Isaks kasvatakse koos lapsega – päev päeva kõrval, olles osaline lapse igapäeva tegemistes. Isaks ei saa kusagil õppida, selle tee peab igaüks ise läbi tegema: istudes haige lapse voodi juures; joostes ratta järgi kui ta õpib esimest korda sõitma; lohutades pettunud last kui tema unistused ja ootused kohe ei täitu; üritades rahustada jonnivat last; jälgides tema silmi kui ta kingipakke avab, ise ootusärevusest värisedes; jälgides magavat last; otsides paaniliselt teda inimestest pungil rannas; olles koolilõpuaktusel; tutvudes tema võimaliku väimehe/miniaga; võttes sülle vastsündinud lapselast. See nimekiri on lõputu ...

Lugedes eelmisel nädalal lasteaaias, mida lapsed on kirjutanud oma isade kohta, taipasin ma, et iga laps vaatab oma isa erinevalt ja ei ole olemas ühte ning ammendavat kirjeldust isa kohta. Iga isa on oma lapse jaoks üks ja ainulaadne.

Ma ei oska kellelegi jagada õpetussõnu, kuidas olla hea isa, aga ma usun, et andes oma lapsele edasi seda head, mida teie isa teile andis ja üritades lisada neid asju, mida te oma isalt veel oleksite oodanud, olete te õigel teel. Kuidas seda tänapäeva kiires elutempos teha? Võtke aega lastega omavahel olemiseks, kaasates neid oma tegemistesse ja toimetamistesse isegi siis, kui teile tundub, et lapse jaoks võib see igav olla.

Ärge siis unustage tänasel päeval (ega edaspidigi) ka oma isasid, kes olid ja loodetavasti on ka täna teie kõrval ja ootavad ning hoiavad pöialt, et teil hästi läheks.

Jõudu ja jaksu kõigile tänastele ja tulevastele isadele!

Tarkvaratööstuse konsolideerumine - miks ja kas see on probleem?

2006-10-24T21:18:00.000+03:00

Veel 2000. aastal kontrollisid 70% äritarkvara turust 120 firmat. Tänaseks on neid 35.

Äritarkvara turu konsolideerumise taga on kaks suuremat põhjust:

Klientide kasvavad nõudmised äritarkvara võimalustele

Ettevõte, olles valinud äritarkvara paketi soovib loomulikult kasutada juba valitud platvormi võimalikult paljude funktsioonide täitmiseks, et saada maksimaalne kasu juba tehtud investeeringust. Nii ongi äritarkvara tootjad kasvatanud nende tarkvara poolt pakutavate võimaluste hulka pidevalt - lisades oma toodetele üha enam ja enam võimalusi. Piisavalt suured äritarkvara tootjad suudavad täna veel käia kaasas klientide üha lisanduvate nõudmistega, väiksemad tootjad enam mitte.
Äritarkvara firmade omanike ootus kasvule

Milline omanik unistus ei ole kasumlik kasv?! Nii ka äritarkvara tööstuses. Uute tarkvara versioonide väljatoomine on pikk ja vaevarikas protsess, ning hüppelist turuosa kasvu läbi tarkvara uute võimaluste turule toomise saavutada ei ole võimalik. Ainus võimalus on konkureerivate äritarkvara firmade ära ostmine või liitumine selleks, et kasvada.

Äritarkvara turu konsolideerimisest tunduvalt muret tekitavam on aga fakt, et aasta aastalt kasvab arvutisüsteemide keerukus ja integreeritus teiste süsteemidega. Erinevate ärirakenduste arv ettevõtetes kasvab kohtutava kiirusega ja nende infosüsteemide sidumine on enamus suurettevõtteid viinud seisu, kus erinevate infosüsteemide omavaheline seotus on muutnud kogu IT süsteemi kohmakaks ja paindumatuks. Suured äritarkvara tootjad pakuvad lahendusena loomulikult oma tooteid, et vähendada erinevate IT süsteemide arvu ja keerukust. Ühest küljest on sellistel pakkumistel ka oma tõetera sees – ideaalsel juhul on tõesti võimalik kümned erinevad IT süsteemid võimalik asendada ühe nö. „supersüsteemiga”, samas aga on kogu ettevõtte tegevus siis ühe äritarkvara tootja kätes.

Suur ja keerukas süsteem, olgu see „suur supersüsteem” või erinevate infosüsteemide pundar, on teatavasti aeglane ja jäik. Selleks aga, et konkurentsis püsida peab ettevõte olema kiire ja paindlik. Ühelt poolt äritarkvara turu konsolideerumine ja teisalt arvutisüsteemide keerukuse kasv ongi viinud ettevõtete juhid seisu, kus nad on sunnitud otsima uusi lahendusi, et mitte pidurdada ettevõtte arengut IT süsteemide paindumatuse pärast.

Imerohtu ei ole täna olemas, ega saa ilmselt ka kunagi olema. Eeltoodud probleemidele aitavad tänases päevas kergendust tuua järgmised lahendused:
Äriprotsesside outsourcing (BPO – business processs outsourcing)

Antud juhul antakse vastutus mingi ettevõtte äriprotsessi toimimise eest (k.a. seda protsessi toetava IT süsteemi eest) välisele teenusepakkujale.
Ettevõtte IT arhitektuuri ülesehitamine/arendamine nö. tarkvara-teenuste baasil.

Tarkvara-teenused on viimasel ajal üha enam populaarsust koguv ideoloogia, mis võimaldab senisest tunduvalt paindlikumalt kasutada ettevõtte infosüsteemide ülesehituse juures juba töötavaid infosüsteemi funktsioone teenustena. Sisuliselt tähendab see seda, et ettevõte ei pea oma IT süsteemides realiseerima kõiki keerukaid algoritme ja funktsioone, vaid saab kasutada juba olemasolevaid teenuseid liites ja kombineerides neid oma infosüsteemidega.
Äriprotsessi muutmine infosüsteemi muutmise asemel

Kunagi ei tasu ära unustada ka vana head meetodit, mis tihtipeale aitab märkimisväärselt kaasa IT süsteemide lihtsustamisele ja IT ärirakenduste juurutamise kiirusele. Nimelt oodatakse ärirakendustelt täielikku kohandumisvõimet ettevõtte äriprotsesside ja nende viimase kui detailiga. Äritarkvara tootjad ei ole aga arendanud tarkvara tühjalt kohalt vaid lähtudes sadade-tuhandete klientide nõudmistest – seetõttu on vahest kasulik kaaluda ärirakenduses oleva loogika kasutuselevõttu selle asemel, et tellida suuri erilahendusi vastavalt ettevõtte tänasele töökorraldusele. Paljudel juhtudel on ettevõtte jaoks odavam äriprotsesside muutmine IT süsteemide muutmise asemel.

Outsourceda või mitte, selles on küsimus...

2006-09-23T00:58:00.000+03:00

Mõned teemad kohe kerkivad uuesti ja uuesti ülesse. Üks IT valdkonna (ja ilmselt mitte ainult selle majandusharu) hamletlikke dilemmasid on: "outsourceda või mitte, selles on küsimus..."

Teemad ärgitas arendama Jüri Kaljundi blogis ilmunud postitus Isetehtud IT aeg on ümber saamas .

Jätame siinkohal korraks IT kõrvale ja vaatame, milliseid teenuseid ettevõtted sisse ostavad. Hakkame siis otsast peale: bürooruumide koristamine, ruumide füüsiline turve, catering, raamatupidamine (eriti väiksemate firmade puhul), logistika jne

Mis on ühist nendel teenustel? Tegemist ei ole enamuse ettevõtete jaoks põhitegevusega? Õige, aga on veel palju tegevusi, mis ei ole ettevõtte põhitegevused, aga mida ikkagi hoitakse ettevõtte sees?!

Eeltoodud teenuseid ostetakse sisse sest, nende teenuste puhul klienid teavad täpselt, mida nad ostavad - ootused ja pakkumine on väljakujunenud. Lisaks selle jäetakse nende teenuste juures teenusepakkuja otsustada ka see, kuidas teenust osutada. Keegi ei lähe ju catering firmale ütlema palju soola nad salatisse panema peavad!

Kõige lihtsam ja kasulikum on ettevõtete jaoks osta sisse neid funktsioone/teenuseid, mis on muutunud commodity'ks - klientidel on kujunenud enam-vähem ühesugused ootused teenusele ja turul on olemas teenusepakkuja(d), kes suudavad neid ootusi täita.Palju on aga IT valdkonnas selliseid teenuseid, mida me võime kutsuda commodity teenusteks? Interneti püsiühendus? Tõesti turul on selgelt kujunenud välja parameetrid, mille alusel kliendid internetiühendust ostavad ja teenusepakkujad müüvad. Nendeks parameetriteks on: allalaadimise kiirus, üleslaadimise kiirus, töökindlus (parandusaeg rikke korral või SLA - sõltub kuidas keegi töökindlust kutsub).

Veebilehtede majutuse teenuse võime samuti commodity teenuste gruppi lugeda.Peale nende kahe veel mõned teenused ja kõik. Suur osa IT lahendusi ei ole täna veel commodity klientide jaoks ja seega ei ole ettevõtetel SARNASEID ootusi IT teenustele. Lepingud kliednide ja IT firmade vahel võivad küll pealtnäha olla sarnad, aga iga klient mõistab teenust erinevalt ja teenusepakkujad peavad nägema kurja vaeva, et neid erinevaid ootusi täita nii, et see tegevus ka kasumlik oleks.Miks aga on läheb IT lahenduste/teenuste standardiseerumine nii visalt?

Minu arvates peitub vastus IT spetsialistide heas südames ja uue tehnoloogi armastuses Suur osa ettevõtteid on harjunud, et nende IT osakond teeb täpselt äripoole vajadustele vastava lahenduse ja IT spetsialistid on lahkelt olnud nõus seda ka tegema - igaüks isemoodi ja oma vahendeid kasutades.

Nii ongi kujunenud olukord, kus iga ettevõtte IT süsteemid on ehitatud ülesse täiesti erinevatel põhimõtetel. Iseenesest ei ole see ju paha, kui IT süsteemid on ehitatud ettevõtte vajadusi järgides. Konks peitub aga selles, et nende kogu ettevõte on harjunud heasüdamliku IT spetsialisti poolt tehtud erilahendusega ega ole nõus minema üle teisele lahendusele. Tulemuseks on see, et ettevõte ootab IT firmalt sama käitumist nagu olemas olevalt või endiselt IT spetsialistilt. IT teenuste pakkuja aga ei suuda kuidagi saavutada mastaabiefekti läbi standardiseerimise, sest iga ettevõtte ootused ja olemasolevad IT lahendused on erinevad.

Kokkuvõtteks: IT teenuste outsource'mine levib üha enam. Leviku kiirus sõltub sellest kui kiiresti teenusepakkujad suudavad tulla välja standardiseeritud lahendustega ja millal klienid on valmis oma olamasolevaid lahendusi/teenuseid vahetama standardlahenduste vastu.

Mõni sõna noorte spetsialistide ootustest

2006-09-07T00:37:00.000+03:00

Noorte spetsialistide palkamisel muutub ettevõtete jaoks üha olulisemaks küsimuseks, kuidas eristuda teiste tööandjate hulgas ja kuidas tagada, et spetsialist, kellesse ettevõtte ka investeerinud on, ka paari aasta pärast samas firmas tööd jätkaks.

Julgen väita, et värskelt kooli lõpetanud spetsialisti jaoks on kõige olulisem võimalus teha huvitavat tööd ja seeläbi areneda ning õppida uusi oskusi. IT valdkonna spetsialistide jaoks on töökoha valiku juures üha olulisemaks muutunud võimalus osaleda uute rahvusvahelistes teenuste ja/või toodete loomises.

Noore ja kiiresti arenevat spetsialisti palgates on oluline meeles pidada, et sageli saavad värsked spetsialistid täpse pildi oma töö tegelikust iseloomust ja arenguvõimalustest alles töö käigus. Nii juhtub tihti, et paari aasta möödudes soovib spetsialist teha veidi erinevat tööd võrreldes sellega, mille peale ta tööle võeti.

MicroLinkis on viimaste aastate jooksul saanud kirjutamata reegliks, et kõigil töötajatel on võimalus vahetada töökohta ettevõtte sees. Nii ongi suur osa töötajatest, kes muidu oleksid lahkunud ettevõttest, leidnud endale uue väljakutse firma sees. Veel enamgi, osad töötajad on selliseid kohavahetusi teinud rohkem kui korra.

Samas ei tasu aga alahinnata ka firma kultuuri olulisust firma valiku juures. Ettevõte, kus töötajate keskmine vanus algab neljaga, ei ole kindlasti atraktiivne värskele ülikooli lõpetajale – erinevatel põlvkondadel on lihtsalt raskem ühist keelt leida.

Viimastel aastatel on ühe suuremaks probleemiks kujunemas IT spetsialistide soov asuda tööle välismaale. Põhjuseks ei ole alati mitte kõrgem palk, vaid paljuski ka soov panna ennast proovile suuremate ja keerukamate süsteemide juures. Eesti on juba kord nii väike, et vähegi tõsisemalt ennast proovile panna sooviv spetsialist leiab peagi, et Eestis ei ole tal võimalik paljudel juhtudel praktilist kogemust saada.

Eelkirjeldatud probleem ei ole uus ka MicroLinki jaoks. Lahendusena on spetsialistidele pakutud võimalust töötada osa aastast välismaal, samas säilitades ka töökoht MicroLinkis. Selline mudel on siiani edukalt töötanud ja välisriikides projektipõhiseid töid teostanud spetsialistid on naasnud Eestisse. Kasu sellest on olnud mõlemapoolne – spetsialist saab juurde uusi kogemusi, ettevõte aga hoiab kogemustega spetsialisti. Hetkel on sellise mudeli alusel näiteks Inglismaal tööl või õppimas kaks MicroLinki töötajat ja üks töötaja naasis Iirimaalt suve alguses.

Kommentaar Directori juuni 2006 loole "Personalijuhi õudusünenägu"

Hollandi-Inglise vallutusretk Skandinaavia IT turule

2006-08-23T23:21:00.000+03:00

Skandinaavia IT elu on lõpuks ometi veidikene raputust saamas. Põhjanaabrite IT firmad on ennast aastaid väga kindlalt tundnud, kuid lõpuks on märgata esimesi märke väljaspool Skandinaaviat paiknevate IT firmade sügavamast huvist Soome-Rootsi-Taani-Norra turgude vastu.

21. augustil tegi LogicaCMG (LSE: LOG; Euronext: LOG) avaliku pakkumise Rootsi ühe suurima IT firma WM-Data (SE:000011540) aktsionäridele. Pakkumise kohaselt on WM-Data aktsionäridel võimalus vahetada oma WM-Data aktsiad täiendavalt emiteeritavate LogicaCMG aktsiate vastu kursiga 0,95 + 5,57 SEK aktsia kohta. Kogu tehingu mahut on 1,67 miljardit USD.

Tehingu tulemusena tekib Euroopa suuruselt teine IT teenuste pakkuja. Turgude osas kahel firmal kattuvused puuduvad. Seega on LogicaCMG poolt uute turgude hõivamisega - tungimisega Skandinaavia IT teenuste turule. LogicaCMG tegutseb hetkel U.K's., Hollandis ja Prantsusmaal. WM-data Rootsis, SoomesNorras, Taanis, Poolas ja Eestis.

LogicaCMG-s töötab ligikaudu 30,000 inimest ja ettevõte tegeleb IT konsultatsioonidega, süsteemiintegratsiooni ja outsourcing teenuste pakkumisega. Grupi strateegia on suurendada outsourcingu lepingute mahtu, mis tekitaks ettevõttele pikaajalist, püsivat käivet.

WM-data annab tööd 9,000 töötajale ja ligi pool ettevõtte käibest annavad outsorcingu lepingud.

LogicaCMG sõnul on WM-data kaks suurimat aktsionäri (Investor AB ja ettevõtte asutaja Thord Wilkne) koos mõnede teiste investoritega nõustunud LogicaCMG pakkumisega. Need investorid omavad 23.2% of WM-data aktsiatest ja 53.2% häältest.

LogicaCMG tekkis 2002 aastal ühinesid Logica (U.K) ja Computer Management Group (Holland).

Härrased Soomes, Rootsis ja Taanis: Eat or to be eaten!

One-stop-shopping'u aeg on läbi

2006-07-28T23:33:00.000+03:00

Selleks korraks on siis universaalsete IT firmade aeg ümber saamas. Universaalset IT firmat, kust saaks kätte kõik vajalikud IT kaubad ja tooted, ei ole Eesti kliendil enam vaja.

Mis siis muud üle jääb kui nuga kätte ja mitte vajalikke tegevusi ära lõikama. Eesti IT firmad otsustanud minna fokuseeruda. Samuti ei ei piirdu suurem osa Eesti suuremaid IT firmasid enam pelgalt Maarjamaaga. Välisturud on taas kord IN.

Milline see pilt siis Eesti IT maastikul välja näeb?

Esmalt torkavad silma Abobase ja BCS'i. Firmad, kes olid 90' keskpaigas suured ja tublid tegijad Eesti IT turul.

Tänaseks on Abobase lagunenud ja suurest IT house'st on jäänud järgi riismed (HP hooldus). Aktiivsemad tegijad on lahkunud ja moodustanud oma firmad - nt. Bitelife Solutuions (eesotsas Janek Gridiniga). BCS'i nime all jätkavad täna ainult IT haldusteenuse pakkumine ja koolitus. Kauplused suleti aasta tagasi ja BCS Infra jaotati laiali - MicroLinki, Dateli ja Erko Tamuri vahel, kes ostis välja BCS'i majandustarkvara äri.

Cell Networks otsustas samuti 2006. aasta alguses väljuda IT infrastruktuuri lahenduste müügist (IBM) ja keskenduda tarkvaraarendusele. Helmes on samuti pannud panuse tarkvaraarenduse kaardile - Trigger Software ost ja enda arvutiteeninduse müük MicroLinkile.

Universaalsetest IT firmade kategooriasse on täna turule jäänud veel: MicroLink, IT Grupp ja Datel. IT Grupp, kes aastaid tagasi oli väga tugev infrastruktuuri lahendustes (Microsofti lahendused, serverisüsteemid), on üha enam oma tegevuses vaatamas tarkvaraarenduse suunad (ADM Interactive, e-kooli ost). Datel - 15 aastat Eesti turul tegutsemist on neil nüüd siis täis ja suure tõenäosusega ei ole lähiajal näha ette, et neil oleks huvi midagi olulist muuta.

Ma usun

2006-06-19T13:07:00.000+03:00

Ma usun
Juba kuuendat aastat

MLS
SUN
SWD
MLA
OUTS
DATA
SAP
DELFI
METROO
SAF
POSTIPOISS
PABA
ITIL
MLE

Usu prostitutsioon?
Mitme jumala teenimine?
Mugavus?
Vabandus igaks olukorraks?

Ma usun
Juba kuuendat aastat

Mis sest, et iga aasta
Kirjutame oma piiblit ümber

Kisume lehed välja
kingime teistele
anname jüngrid kaasa
teised aga kannavad usku edasi.

Meie loodud usk on tugev!

Meie aga kirjutame
uued leheküljed
kirjutame, sest me usume
mida kirjutame

Meie poolt loodu läheb maailma
ja muudab
muudab märkamatult
saades osaks igas päevas

On päevi, mil JÜNGRITE usk kaob ...

Probleemid!
Rabelemine!
Ummik!
Muutused!

On päevi, mil JÜNGRITE usk kaob ...

KIUSATUS!

Valida popim usk!
Kirik, kus antakse tasuta süüa
Altar, mida pühitseb meedia

AGA usul ja usul vahet ei ole!
minna ja järgida teiste poolt loodut
või
ISE otsida, leida ja uskuda

MEIE usume edasi -
usume sellesse mida me teeme
usme nendesse kellega me teeme

Mina usun
Juba kuuendat aastat
Sest ma usun teisse!
Ma usun MicroLinki!

Kõne MicroLinki juhi vahetuse tseremoonial 16.06.2006 Tallinnas

Olukorrast Eesti riigi IT's (1)

2005-10-18T23:09:00.000+03:00

Riigi IT poliitika on tänasel päeval jõudnud seisu, kus vastu on võetud küll hulgaliselt erinevaid dokumente (Riigi IT koosvõime raamistik, Riigi IT arhitektuur, Infopoliitika põhialused aastateks 2004-2006, Infopoliitika tegevuskava 2005 jne).

Kõik nende dokumentide puhul tuleb aga kindlasti panna tähele kahte asjaolu. Esiteks antud dokumendid ei ole seotud üheks tervikuks (olams on küll Infopoliitika põhialused, samas aga puudub IT strateegia - kuidas soovitud tulemuseni jõuda). Teiseks puudub nendel dokumentidel igasugune seadusandlik jõud. Teisisõnu kellegi pole kohustust neid järgida ja keegi jälgi, kas neid tegevuskavasid ja raamistikke keegi ka jälgib.

Riigi poolt puudub tsentraalne IT juhtimine - seda rolli on aastate jooksul üritanud täita RISO, aga ilmselgelt on neil puudu jäänud hoobadest ja kogemustest, millega kallutada ministeeriumeid ja omavalitsusi jälgima mingeid keskseid standardeid või põhimtteid. Ja nii on asjad veerenud omasoodu - aktiivsemad IT juhid on oma vastutusvaldkonnas teinud, mis võimalik antud vahenditega. Vähemaktiivsemad on oodanud riigi poolt suunamist ja abi, mida nad kahjuks saanud ei ole.

Tundub juskui oleks päästerõngaks antud olukorras teatud IT valdkonna funktsioonide tsentraliseerimine. Siin aga võivad peituda järgmised karid. Näiteks ei ole riigil otstarbekas tegeleda IT infrastruktuuri süsteemide arendamise ja teenuse pakkumisega. Riiklikku IT infrastruktuuri pakkumist on Eestis proovitud (AS Andmevara) ja see lahendus ei ole ennast õigustanud. Tänaseni ripub Andmevara Rahandusministeeriumi küljes ja konkureerib RIA'ga ja erattevõtetega. Rhandusministeeriumil puudub aga kahjuks visioon ja tahtmine selline olukord likvideerida.

Riigi roll peaks olema IT valdkonnas sarnane nagu ta on Eesti teedevõrgu arendamisel:
- Riik planeerib, koordineerib ja teostab järelvaataja rolli.
- Erafirmad projekteerivad konkreetseid objekte/IT süsteeme, konsulteerivad riigi IT spetsialiste
- Erafirmad täidavad riigitellimusi, ehitavad ja haldavad.
- Riik ei oma teede ehituseks vajalikku tehnikat, miks peaks siis riik omama servereid, salvestusseadmeid ja muid IT süsteeme.

Eesti riigi IT tulevik sõltub aga kõige enam riigiametnikest ja nende valmisolekust muuta haldusprotsesse vastavalt IT poolt antavatele võimalustele, mitte üritades iga hinna eest "aegunud" haldusprotsesse panna tööle infosüsteemide abiga.

Missioon, visioon, strateegia, väärtused ...

2005-10-12T19:02:00.000+03:00

Kes on mänginud bullshit bingot, see teab kindlasti, et selle mängu ruudustikus on kaunis olulisel kohal ka sellised sõnad nagu 'missioon', 'visioon', 'strateegia' jne.

Küsige oma sõprade ja tuttavate käest, kas nad teavad oma firma missiooni ja visiooni! Nad ütlevad teile "Möh?". Isegi kui ettevõtte missioon ja visioon on paljutähenduslikud, nende väljatöötamisse ja sõnastamisse on pandud palju aega ja raha, jäävad nad enamuste töötajate jaoks kõigest tühjadeks sõnadeks.

Inimestele jäävad kõige paremini meelde asjad, millega nad tahtlikult või tahtmatult loovad enda jaoks mingi seose. Teoorias kena, aga kuidas viia iga töötajani, et ettevõte tähtsustab näiteks meeskonnatööd? Üritage visualiseerida seda, mida te tahate edasi anda! No keda kuradit innustab plakat kirjaga "Meeskonnatöö on meie edu alus"? Ei kedagi!

Aga see pilt? Kui pildil on veel ettevõtte enda töötajad, siis on annab see edasi tunduvalt enam kui 1000 sõna või pikad loengud meeskonnatööst.

Asjaolu, et firmal on olemas selge missioon, visioon, strateegia, väärtused ei tee sellest firmast veel edukat ettevõtet. Kõik need eesmärgid ja väärtused tuleb viia iga töötajani ja seda tuleb teha IGA PÄEV.